Raskeveokite turul eelistatakse kasutatud skandinaavlasi

Rahvusvahelise rasketehnika müügiportaali Mascus looja Annika Amenbergi sõnul eelistavad eestlased soetada raskeveokeid Skandinaaviast. "Kuigi hooldus ja lisavarustus ostetakse Eestist, saavad inimesed Põhjamaadest tellides parema kauba kui kohapealsest salongist,” tõdes Amenberg. Mascusel on kontorid 36 riigis, mistõttu tunneb ettevõte Amenbergi sõnul kohalikke turge.

Mascus masinate vahendamisega ise ei tegele. Eestis on nende partner AS Fusion Varahaldus, mis pakub täisteenust. See tähendab, et kui klient Eestist soovib osta masinat piiri tagant, saab ta koostöös ettevõttega tellimuse esitades masina n-ö ukse ette tellida. Fusion suhtleb müüjaga, vormistab lepingud, pakub liisingut ja organiseerib transpordi.

Meilt edasi Põhja-Aafrikasse

Kui eestlaste eelistatud piirkond kasutatud rasketehnika tellimisel on läbi aegade olnud Põhjamaad, siis siinsed kasutatud veokid leiavad omale uue elu enamasti Põhja-Aafrikas. "Palju on kliente näiteks Egiptusest ja Süüriast. Sinna on viimiseks lühike maa ja kliendid saabuvad siia sularahaga, et masinad kohe ära viia,” rääkis Amenberg.

Hoolimata logistikasektori arengut pärssivatest Euroopa Liidu ida-suunalistest sanktsioonidest ja kohalikust kütuseaktsiisi tõusust on viimaste aastate lõikes veokite müük tasapisi kasvanud. "Logistikafirmad on tegevad ka põllumajandus- ja ehitussektoris ning sealset kaupa on ikka tarvis vedada,” sõnas Amenberg.

See, mis marki ja mis tüüpi veokeid riigis eelistatakse, sõltub paljudest asjadest. "Näiteks Boliivias on väga popid Volvo veoautod," märkis Amenberg. Oluline on ka müüja usaldusväärsus. "Kui näiteks Eestis asuval ostjal on huvi Taanis müüdava veoki vastu, saame Taani kontorist müüja tausta uurida,” rääkis ta.

Amenbergi sõnul liiguvad Mascuse kaudu peamiselt kasutatud masinad, kuid lisavarustus, näiteks varuosad ja masinate pealisehitus, võib olla ka uus. Kasutatud asja ostes on paratamatu, et risk selle soetamisel on suurem kui uue masina puhul. Samas need juhud, kus kaup on oodatust kehvemas seisus, on erandlikud.

Edukas müügiprotsess eeldab intensiivset reklaamtegevust. Mascuse puhul hõlmab see praktiliselt tervet meediavälja, alustades ajalehtedest ja veebiportaalidest. "Osaleme aktiivselt ka messidel, kuna need on väärtuslikud uute kontaktide loomiseks ja suhete hoidmiseks klientidega. Rahvusvaheliselt teeme endale palju Google'i reklaami,” rääkis Amenberg. 

Läbisõit kuni 1,5 miljonit kilomeetrit

OÜ Krone ScanBalt ja OÜ ScanBalt Trucks autoplatsil seisab kokku umbes 150 haagist ja kallurit, samuti 80 sadulveokit. Need numbrid teevad neist ühed suuremad kasutatud rasketehnika müüjad Eestis. Masinaid müüakse seejuures nii internetis kui ka kohapeal.

Platsil on peamiselt 2011. ja 2012. aasta masinaid. Vahemaades mõõdetuna tähendab veokite vanus ca 300 000–400 000 kilomeetrist sõidustaaži. "See on selline paras distants mootorisoojenduseks,” märkis ettevõtete müügijuht Vallo Vilbiks. Väsinumate masinate kilometraaž võib ulatuda 1,5 miljoni sõidukilomeetrini. 

Ettevõtete varuosade müügijuht Janek Puusepp lisas, et uutena on platsil Meilleri kallurpoolhaagised. Need on võrreldes konkurentidega hinnaklassilt küll kallimad, kuid ometi kujunenud paljude asfaltitootjate meelishaagisteks. Põhjus on nende valmistamisel kasutatud paksemast Hardox metallist vannid, mis teeb need konkurentide omadest kvaliteetsemaks ja kauakestvamaks. "Järelturul Meilleri masinaid naljalt osta ei saa. Ma arvan, et julgelt kaheksa aastat võib nendega sõita küll, ilma et augud põhja tuleks," rääkis Puusepp.

Meilleri kõrval väärivad Puusepa sõnul märkimist ka masinad kaubamärgiga Shcmitz ja Wielton, mille põhjad on ainult Hardox metallist, küljed aga tavaliset metallist. "See teeb masinad tonni jagu kergemaks ja odavamaks,” märkis ta.

Ühe firma alusraam ei välista teise firma pealisehitust. Sellest tingituna võivad masinate hinnad varieeruda. Kallurite pealisehituste puhul tuleks eristada metallist ja alumiiniumist koormavanne - alumiiniumvannidega veetakse vilja ja kergemaid koormaid, kuid nende mahud on märksa suuremad. Raudvannid on mõeldud asfaldi või kruusa veoks ja nende hinnad on paari-kolme tuhande euro võrra väiksemad kui alumiiniumvannid. 

Varuosadel käibes väike osa

Osa käibest tuleb masinate varuosadest. Kõige rohkem kuluvad jooksvad osad nagu piduriklotsid ja kettad, porilauad ning tagatuled. "Varuosad on eriti minev kaup asfaldimeestel, kelle masinatel annavad need asfaltipritsmete või kuumuse tõttu kiiresti otsad," märkis Puusepp. "Vanadele Meilleritele oleme ka uut tihendikomplekti müünud,” tõi ta näite.

Ostetakse ka haagiseid katvaid tente, kuid muu on puhas metall ja vajab väljavahetamiseks juba inimese abistavat kätt. Näiteks frontaallaaduriga masinatele kruusa peale laadides on juhtunud, et mõned kronsteinid on kõveraks läinud.

Meillerite ja Krone varuosade müük moodustab sissetulekust siiski minimaalse osa, sest 15eurose porilaua vahetmine pole just suurim tuluallikas. Kui kogu auto uppi kukub, on uue silindri või kastiluugi tellimine Puusepa sõnul mõistagi teine asi.

Turgu mõjutavad suured projektid

Puusepa sõnul on raskeveokite turg viimaste aastate lõikes püsinud stabiilsena või väikse müügikasvu näitajaga. Turul toimub suurem muutus juhul, kui riik võtab käsile mõne teedeehituse projekti, muutust oodatakakse ka siis, kui läheb Rail Balticu ehituseks. Kaevandustes seevastu töötavaid kallureid on kindel kogus.

"Väga raske on turusituatsiooni hinnata paari-kolme aasta lõikes. Samas kui raudtee ehituseks läheb, võib olla kindel, et kalluriturul toimuvad suured muutused, sest sealseteks töödeks vaja minevat kruusa saab vedada vaid kalluritega,” rääkis Puusepp.

Praeguste näitajate kohaselt on trendiks saanud, et aasta jooksul tehtud müügitehingutest moodustavad Meillerid ca 12-13 haagist. Shcmitz ja Wielton haagiste puhul tuleb mängu nende hind. "Nad on küll paar tuhat eurot odavamad, kuid need sõidab kiiresti läbi ja tuleb tellida uued,” rääkis Puusepp.