• OMX Baltic−0,44%301,07
  • OMX Riga−0,61%881,51
  • OMX Tallinn−0,18%2 063,36
  • OMX Vilnius0,18%1 194,64
  • S&P 500−0,03%5 980,87
  • DOW 30−0,1%42 171,66
  • Nasdaq 0,13%19 546,27
  • FTSE 1000,11%8 843,47
  • Nikkei 2250,9%38 885,15
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%90,12
  • OMX Baltic−0,44%301,07
  • OMX Riga−0,61%881,51
  • OMX Tallinn−0,18%2 063,36
  • OMX Vilnius0,18%1 194,64
  • S&P 500−0,03%5 980,87
  • DOW 30−0,1%42 171,66
  • Nasdaq 0,13%19 546,27
  • FTSE 1000,11%8 843,47
  • Nikkei 2250,9%38 885,15
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%90,12
  • 08.04.16, 14:29
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Tšenobõli lekkiv sarkofaag saab uue katte

Tšernobõli tuumaelekrijaamas käib uue sarkofaagi vundamendi valamine, teatas hiljuti Ukraina riikliku ehitusfirma Ukrbud pressiteenistus. Lekkiva sarkofaagiga neljas reaktor peaks täielikult uue katuse alla saama 2017. aasta lõpuks.
Tšernobõli neljas reaktor pärast plahvatust.
  • Tšernobõli neljas reaktor pärast plahvatust.
  • Foto: Novarka koduleht
Uue hermeetilise sarkofaagi ehitab Prantsuse kontsern Novarka ning see ulatub üle jaama kolmanda ja neljanda energiaploki. Kui võrrelda uue sarkofaagi mõõtmeid Pariisi Jumalaema kiriku omadega, siis on sarkofaagi kõrgus 110 meetrit (kirikul 96 m), pikkus 165 meetrit (kirikul 127 m) ja laius 260 meetrit (kirikul 48 m).
Droonivideo neljanda energiaploki uue sarkofaagi valmimisest (detsembris 2015):

Artikkel jätkub pärast reklaami

Tšernobõli katastroof
Tänavu möödub inimkonna ajaloo kohutavaimast tuumakatastroofist Tšenobõli avariist 30 aastat. 1986. aasta 26. aprillil plahvatas turvasüsteemide katsetamise käigus tuumajaama 4. energiaploki reaktor.
Reaktori purunedes paiskus õhku suur kogus radioaktiivset ainet ning radioaktiivne pilv saastas suured alad Ukrainas, Venemaal ja Valgevenes. Laiali paisatud radioaktiivse aine hulk ületas nelisada korda Hiroshima pommitamisel tekkinut.
Saastatud piirkondadest evakueeriti üle 300 000 inimese.
Katastroofi tagajärgede likvideerimises osales üle 600 000 inimese.
Keskkonnaekspertide hinnanguil suri aastail 1986–2004 Tšernobõli katastroofi tagajärjel kogu maailmas kokku ligi miljon inimest. See arv sisaldab laste vähijuhtumeid ja elanikkonna kasvanud haigestumust kilpnäärmevähki, leukeemiasse jm vähivormidesse.
Tšernobõli õhku lennanud neljas reaktor on praegu vananenud sarkofaagi all, mis on pärit 1986. aasta novembrist. See 61 meetri kõrgune radiatsiooni tõkestav sarkofaag ehitati omal ajal reaktori ümber kiiruga ja äärmuslikes oludes. Ehkki sarkofaagi kasutusaeg oli mõeldud kuni aastani 2006, hakkas see omaaegse viletsa ehituskvaliteedi tõttu juba varem murenema ja lekkima.
30 aastat tagasi ehitatud sarkofaag koosneb 300 000 tonnist betoonist ja 7000 tonnist terasest. Selle all on umbes 180 tonni tuumkütust uraan-235, 70 000 tonni radioaktiivselt saastatud metalli, betooni ja klassimassi ning 35 tonni radioaktiivset tolmu, mille aktiivsus on üle 2 miljoni kürii.
2004. aastal sõlmis Ukraina valitsus lepingu Prantsuse ehitusfirmaga Novarka neljanda reaktoribloki ja sarkofaagi täiendavaks katmiseks 150 m pikkuse ja 105 m kõrguse terasest varjega, et peatada leke. Ukrbudi teatel on plaan saada esimese katmisetapiga valmis 2017. aasta novembris, kõigi ebastabiilsete konstruktsioonide asendamise ja katmisega tahetakse lõpule jõuda 2023. aastaks.
Uue sarkofaagi valmimine maksab kokku 2 miljardit eurot ja selle ehitusel on tegevad 22 riigi 1500 töötajat. Projekti on panustanud üle 40 riigi ja organisatsiooni, näiteks Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank (EBRD) on seda finantseerinud 675 miljoni euroga.
Vaata ka Novarka animatsiooni sarkofaagi ehitamisest:

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 29 p 7 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele