Tšenobõli lekkiv sarkofaag saab uue katte

Artikkel

- Uudised
- Ave Lepik
- 8. aprill 2016 kell 11:29
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Tšenobõli lekkiv sarkofaag saab uue katte
Tšernobõli neljas reaktor pärast plahvatust.Foto: Novarka koduleht
Tšernobõli tuumaelekrijaamas käib uue sarkofaagi vundamendi valamine, teatas hiljuti Ukraina riikliku ehitusfirma Ukrbud pressiteenistus. Lekkiva sarkofaagiga neljas reaktor peaks täielikult uue katuse alla saama 2017. aasta lõpuks.
Uue hermeetilise sarkofaagi ehitab Prantsuse kontsern Novarka ning see ulatub üle jaama kolmanda ja neljanda energiaploki. Kui võrrelda uue sarkofaagi mõõtmeid Pariisi Jumalaema kiriku omadega, siis on sarkofaagi kõrgus 110 meetrit (kirikul 96 m), pikkus 165 meetrit (kirikul 127 m) ja laius 260 meetrit (kirikul 48 m).
Droonivideo neljanda energiaploki uue sarkofaagi valmimisest (detsembris 2015):

Tänavu möödub inimkonna ajaloo kohutavaimast tuumakatastroofist Tšenobõli avariist 30 aastat. 1986. aasta 26. aprillil plahvatas turvasüsteemide katsetamise käigus tuumajaama 4. energiaploki reaktor.
Reaktori purunedes paiskus õhku suur kogus radioaktiivset ainet ning radioaktiivne pilv saastas suured alad Ukrainas, Venemaal ja Valgevenes. Laiali paisatud radioaktiivse aine hulk ületas nelisada korda Hiroshima pommitamisel tekkinut.
Saastatud piirkondadest evakueeriti üle 300 000 inimese.
Katastroofi tagajärgede likvideerimises osales üle 600 000 inimese.
Keskkonnaekspertide hinnanguil suri aastail 1986–2004 Tšernobõli katastroofi tagajärjel kogu maailmas kokku ligi miljon inimest. See arv sisaldab laste vähijuhtumeid ja elanikkonna kasvanud haigestumust kilpnäärmevähki, leukeemiasse jm vähivormidesse.
Tšernobõli õhku lennanud neljas reaktor on praegu vananenud sarkofaagi all, mis on pärit 1986. aasta novembrist. See 61 meetri kõrgune radiatsiooni tõkestav sarkofaag ehitati omal ajal reaktori ümber kiiruga ja äärmuslikes oludes. Ehkki sarkofaagi kasutusaeg oli mõeldud kuni aastani 2006, hakkas see omaaegse viletsa ehituskvaliteedi tõttu juba varem murenema ja lekkima.
30 aastat tagasi ehitatud sarkofaag koosneb 300 000 tonnist betoonist ja 7000 tonnist terasest. Selle all on umbes 180 tonni tuumkütust uraan-235, 70 000 tonni radioaktiivselt saastatud metalli, betooni ja klassimassi ning 35 tonni radioaktiivset tolmu, mille aktiivsus on üle 2 miljoni kürii.
2004. aastal sõlmis Ukraina valitsus lepingu Prantsuse ehitusfirmaga Novarka neljanda reaktoribloki ja sarkofaagi täiendavaks katmiseks 150 m pikkuse ja 105 m kõrguse terasest varjega, et peatada leke. Ukrbudi teatel on plaan saada esimese katmisetapiga valmis 2017. aasta novembris, kõigi ebastabiilsete konstruktsioonide asendamise ja katmisega tahetakse lõpule jõuda 2023. aastaks.
Uue sarkofaagi valmimine maksab kokku 2 miljardit eurot ja selle ehitusel on tegevad 22 riigi 1500 töötajat. Projekti on panustanud üle 40 riigi ja organisatsiooni, näiteks Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank (EBRD) on seda finantseerinud 675 miljoni euroga.
Vaata ka Novarka animatsiooni sarkofaagi ehitamisest:
Hetkel kuum