Alfons Hakans ASi juhatuse liige Deniss Lazarevs nentis, et kuigi aastaaruandest paistab, nagu maksaks nad teistest suuremat palka, siis tegelikult see nii ei ole. Põhjanaabrite omandusse läinud ettevõtte töötajatest üle poole on soomlased, kes teenivad palka üle lahe.
- Puksiir H.kanter Muuga sadamas Foto: Andras Kralla
Hea teada
2013.aasta lõpus ostis Soome puksiirifirma Alfons Hakans Eesti suurima puksiirifirma PKL, alates sellest 100% turust kuulub Alfons Hakansile.
Alfons Hakansil on Soomes, Eestis, Lätis ja Leedus üle 40 sadamapuksiiri.
Alfons Hakanas jõudis sel aastal palgaedetabelisse, makstes töötajatele 2014. aastal keskmiselt 2503 eurot. Parimate palgamaksjate edetabelis asub ettevõtte 147.kohal. "Oleme pisut üllatunud, et oleme sattunud palgaedetabelisse, kuigi see on muidugi meeldiv," kommenteeris Lazarevs. "Kahjuks 2014. majandusaasta aruanne sisaldab ka neid palku, mida me ei maksa Eestis." Alfons Hakansil on konsolideeritud majandusaasta aruanne ning sisaldab Soome tütarettevõtte töötajate palkasid, mis moodustab suure osa tervest ettevõttest. Lisaks on aastaaruandes on kajastatud kogu palgakulu, siis töötajate arvus on kajastatud täistöökohaga töötajad. "Kokku umbes kümmekond inimest tegid meile ühekordseid töid," märkis Lazarevs. "Nendele makstud kulu kajastasime me palgakuluna, kuid töötajate arvus neid ei arvestatud. Nende mõju palgakulule polnud aga kuigi suur."
Järgneb intervjuu Deniss Lazarevsiga:
Teil oli 2014. aastal keskmiselt 171 töötajat, kui palju neist töötas Eestis? Kas te maksate Eesti töötajatele Soomes töötavate inimestega võrreldes väiksemat tasu?
Umbes 60 töötab Eestis. Enamik meie töötajaid töötab puksiiridel. Ma ei ütleks, et me maksame madalat palka, aga meie palgad on siiski samal alal tegutsevatest ettevõtetest nagu Tallink ja Eesti Loots väiksemad. Seega ei ole meie koht edetabelis ilmselt välja teenitud.
Mis on see, mis motiveerib inimesi teie juures töötama?
Arvan, et meil on välja töötatud väga head töötingimused. Jah, meil on väiksemad palgad, kuid meil on ka töö natukene rahulikum, võrreldes suuremate ettevõtetega. Pakume tööd professionaalsetele meremeestele ning meie puksiirid töötavad peamiselt Eesti sadamates. See on unikaalne, et oled meremees ega pea merel käima ehk saad oma tööd teha pere ja kodu lähedal. Selline võimalus paljudele inimestele meeldib.
Kuna meil on uued puksiirid, siis on ka töötingimused head. Meil on mitu töötajat, kes töötavad meie juures algusest peale ehk 1992. aastast.
Kas teie ettevõttes sõltub palk ka tööstaažist? Kui olime noorem ettevõte, siis meil oli lisatasu, mis oli seotud staa˛iga, et töötaja tunneks, et ettevõte hindab lojaalsust. Praegu on paljud meil töötanud üle kümne aasta ja nende palga kujunemisel on arvestatud ka meil töötatud aega. Kui noor kapten tuleb meile tööle, siis me ei saa pakkuda samasugust palka nagu staa˛ikamatele töötajatele.
Millest sõltub teie firmas palgatõus ja kui palju tõstsite palka eelmisel aastal?
Tõstame palka vastavalt inflatsioonile. Aga näiteks eelmisel aastal me tõstsime kõikidel palka 3% võrra, kuigi inflatsioon ei olnud 3%. Me pole võtnud endale kohustust tõsta palka igal aastal, kuid eelmisel aastal nägime, mis toimus turul hindadega ning juhtkonnalt tuli ettepanek palka tõsta. Sel aastal pole veel otsustanud, kas palku muudame või mitte, ootame eelmise aasta majandusaasta aruande kinnitamist.
Milliseid muudatusi sel aastal veel planeerite?
Sadamateenuste turg ei kasva, sest ei kasva sadamate käibed. Oleme otseselt seotud sadamatega. Seega tegevuse laienemist me ega käibe suurenemist me ei oota.
Miks te uutele turgudele ei lähe?
Puksiiriäri on spetsiifiline ala, kus on keeruline rääkida konkurentsist. Balti merel on palju sadamaid, aga ainult mõnes on selles teenuses konkurents. Näiteks Soomes, Taanis, Rootsis konkurentsi ei ole. Tegemist on väga kapitalimahuka äriga ning turule ei mahu tegutsema mitu ettevõtet. Ainult maailma suured sadamad suudavad anda tööd rohkem kui ühele ettevõttele.
Seotud lood
Miks väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted peaksid panustama rohkem innovatsiooni ja kuidas pank saab siin olla neile abiks, räägitakse värskes Äripäeva raadio saates.