Duuma lükkas tagasi kommunistide taotluse teha Gorbatšovist kriminaal

„Nõukogude Liidu lagunemine, rahvustevahelised lõhed, arvukad relvakonfliktid, haigestumuse, suremuse ning alkoholi- ja narkosõltuvuse kasv, miljonite inimeste elatustaseme katastroofiline langus eelmise sajandi viimasel kümnendil – kõik see ei toimunud juhuslikult,“ väidavad liberaaldemokraadid.

Projekti autorid leiavad, et „perestroika ja Jeltsini reformide negatiivne poliitika“ halvendas riigi olukorda ja positsiooni rahvusvahelisel areenil.

Liberaaldemokraadid esitasid riigiduuma komiteele projekti pealkirjaga „NSVLi presidendi M.S. Gorbatšovi ja VF esimese presidendi B.N. Jeltsini poliitilise tegevuse kuritegelikuks tunnistamine“ märtsis. Umbes sel ajal pöördusid Venemaa kommunistid ka peaprokuratuuri poole palvega algatada Gorbatšovi suhtes kriminaalasi „kodumaa reetmise“ ja „rahva tahte mittetäitmise“ pärast. Gorbatšov kostis toona vastuseks, et kommunistide partei tuleks laiali saata.

Gorbatšovist sai NLKP peasekretär ja Nõukogude Liidu juht 1985. aasta märtsis. Ta algatas majanduslikke ja poliitilisi reforme, mis said tuntuks perestroika nime all. Jeltsinist sai Venemaa esimene president 1991. aastal, viis aastat hiljem valiti ta presidendiks ka teiseks ametiajaks.