Masinatööstused panid seljad kokku

Artikkel

- Kasulik
- Lennart Käämer
- 4. mai 2016 kell 4:45
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Masinatööstused panid seljad kokku
OÜ Hyrles juhi Urmo Sisaski sõnul on oluline tööstushariduse arendamine, kuna valdkonna ettevõtete põhiprobleemiks on kvalifitseeritud tööjõu puudus.Foto: Raul Mee
Masina- ja aparaaditööstusettevõtted on hea näide, et konkureerimise asemel aitab edule hoopis koostöö.
Eesti Masinatööstuse Liit pakub liikmetele võimalust kaasa rääkida tööstuspoliitika kujundamisel riiklikul tasemel – tootjatele on kõige olulisem tööstushariduse arendamine ja sektori vajaduste kaardistamine, kuna sektori suurimaks probleemiks on tööjõu puudus.
Liikmed ei põlga ära ka liidu pakutavat võimalust laiendada kontaktvõrgustikku, teha ühishankeid ning osaleda ühiselt messidel, kirjutab 5. mai Äripäev tööstuse rubriigis.
Viimase aastaga on Eesti Masinatööstuse Liit (EML) teinud läbi suure arengu – selle ridadesse on astunud arvukalt uusi liikmeid. "Eesti masina- ja metallitööstus on väga tihedalt seotud globaalsete majandustrendidega. Meie äris on märksõnadeks pidev koostöö ja võrgustiku arendamine. Seetõttu näeme rohkemate huvigruppide kaasatuses suuremat sünergiat ja võitu,” rääkis EMLi juhataja Triin Ploompuu.
EML on masina- ja metallitöö ettevõtteid ühendav organisatsioon, mille eesmärk on esindada liikmeid avaliku sektori ja teiste huvigruppide ees ning tegeleda valdkonnaüleste teemadega nagu ekspordivõimekuse arendamine, tootearendus, haridustemaatika ja valdkonna mainekujundus.
Ploompuu sõnul on liidu laienemine seotud sellega, et liikmeskonda kaasatakse peale tootjate ettevõtteid, kelle roll on tarneahelas vajalik ning kelle huvi on sektorit oma oskuste ja kogemustega toetada.
"Praegu on läbirääkimised pooleli mitme ettevõttega ja loodame kasvuga samas vaimus jätkata. Tsiteerides liidu endist juhatuse esimeest Aleks Rulkovi, on liitu kuulumine suurepärane visiitkaart igaühe jaoks, kes on huvitatud koostööst,” rääkis Ploompuu.
Õpime tundma õppurite tulevasi tööandjaid
Margus Arak, Eesti Maaülikooli Tehnikainstituudi direktor
Meie instituudis õpetatakse mehaanikainsenere ja mehhatroonikuid, mis mõlemad on masinatööstussektorisse kuuluvad erialad. Eesti Masinatööstuse Liitu (EML) kuulumise peamine kasutegur seisnebki suhete hoidmises ja arendamises ettevõtetega, kes on meie lõpetajatele tulevasteks tööandjateks. Saame parema ülevaate ettevõtete nõudmistest kandidaatidele ning tööandjad saavad end kurssi viia meie lõpetajate erialase ettevalmistuse tasemega.
Praegune EMLi juhatus eesotsas Triin Ploompuuga on osutunud väga tegusaks. EMLi juhatus on meid mitmel korral külastanud, et arutada, kuidas saaksime koostööd liikmetega veelgi rohkem intensiivistada.
Otsest rahalist kasu me liitu kuulumisest ei saa, kuid ettevõtete tagasiside meie tegemistele annab nii enesekindlust kui selgust. Põhiliseks hüveks ongi kursis olek, kas suudame pakkuda tööturu nõudmistele vastava kvalifikatsiooniga inimesi. Lisaks on oluline EMLi funktsioon informatsiooni edastajana – nende infokirjad annavad ülevaate koostööpakkumistest, koolitustest ja messidest.
Võimalus mõjutada tööstuspoliitikat
EMLi värskeima liikme, õhukesest lehtmetallist toodete valmistamisele spetsialiseerunud OÜ Hyrles liitumiseks ajendiks oli võimalus kaasa rääkida tööstuspoliitika kujundamisel riiklikul tasemel, lisaks hinnatakse võimalust saada ning jagada informatsiooni sektori arengu kohta.
"Koos teiste sama valdkonna ettevõtetega omi seisukohti esitades saame arvamusi paremini kuuldavaks teha kui igaüks eraldi," märkis ettevõtte tegevjuht Urmo Sisask. Tema sõnul on oluline ka tööstushariduse arendamine ja sektori vajaduste kaardistamine. "Sest minu teada on kõigil meie valdkonna ettevõtetel üks ja sama probleem – kvalifitseeritud tööjõu puudus,” märkis Sisask.
Lisaks pakub EML võimalust osaleda erinevatel täienduskoolitustel ja rahvusvahelistel messidel ning leida uusi potentsiaalseid kliente. Sisaski sõnul on teiste sama ala ettevõtetega kogemuste jagamine kasulik. "Loodame ise palju uusi mõtteid ja ideid saada ja samuti omi kogemusi jagada,” lausus ta.
OÜ Insero tegevusalaks on masinaehituslik projekteerimine erinevate tööstuslike rakenduste jaoks. Huvi EMLiga liitumise vastu tekkis ettevõttel juba poolteist aastat tagasi. Paraku oli toonane seisukoht, et väikestel ettevõtetel puudub sisuline mõte liikmeks astuda, sest liidu tegevus oli suunatud suurte ettevõtete toetamisele ja koostööle. Praeguseks on liit võtnud uue kursi – pärast muudatusi EMLi juhtimises sätiti ümber kogu fookus ja ettevõttele tehti ettepanek liidu liikmeks astuda.
"Selleks, et pakkuda oma kliendile paremaid lahendusi, on oluline omada usaldusväärset koostööpartnerite baasi," märkis ettevõtte tegevjuht Oliver Mets. "Seega on liikmelisuse juures suurimaks huviks kontaktvõrgustiku laiendamine, mis avardab koostöövõimalusi ning aitab tööstusmaastikul rohkem pildil olla,” lisas ta.
Populariseerime tööstusharidust
Arno Kolk, Eesti Elektroonikatööstuse Liidu tegevjuht
Meie koostöö Eesti Masinatööstuse Liiduga on mitmeplaaniline. Osaleme koos teiste erialaliitudega tööstuspoliitika rohelise raamatu töögrupis. Lisaks tasub esile tõsta ühistegemisi hariduspoliitika vallas, eeskätt inseneri- ja kutsehariduse osas.
Näiteks osalesid meie liitude ettevõtted ühiselt tootmisjuhi kutsestandardi ning sellel põhineva rakenduskõrghariduse õppekava loomisel. Teeme koostööd ka tööstuse ning tehnikahariduse populariseerimisel.
Kuna masinad ja elektroonika on teineteisest lahutamatud, oleme sees ka teineteise tarneahelates. Samuti toimub meie liitudesse kuuluvate ettevõtete vahel tihe koostöö uute projektide leidmisel.
Ühistegevus on pidev protsess, uue tarnija, tooraine või seadme otsinguil pöördutakse sageli minu poole ning mina omakorda kontakteerun EMLiga. Kontaktiloome kahe liidu vahel aitab leida optimaalsed lahendused ühe või teise projekti jaoks.
Liikmetel läheb keskmisest paremini
OÜ Saku Tehno Metall on EMLi ridadesse kuulunud umbes pool aastat. Ettevõtte juhatuse liikme Rene Tammise sõnul on liit oma olemasolu ja tegevust igati õigustanud ning liitumine oli õige samm. "Tänu liidule oleme saanud juurde mitmeid kontakte ja varasemaga võrreldes on meile laekunud rohkem päringuid. Samuti on tänuväärne kutsehariduse teema tõstatamine – koolid toodavad liiga vähe vajaliku kvalifikatsiooniga tööjõudu,” rääkis Tammis.
Masinatööstus on töötleva tööstuse järel tööstussektoris teine suurima osakaaluga valdkond ja selle panus majandusse on suur. Seda enam kutsuvad paljud ühised väljakutsed koostööle. Ometi ei ole Ploompuu sõnul liikmete värbamine olnud lihtne ülesanne, sest enamik ettevõtjaid ootab otsest kiiret kasu. Liidul kulub aga suur osa tööst suhtlusele avaliku sektori ja teiste sidusgruppidega ning selle tulemusi saab näha sektori arengu näol alles pikemas perspektiivis.
"Kui vaadata meie liikmete majandusnäitajaid, siis need on Eesti keskmisest ees. See näitab meie liikmeskonna tulemuslikumat juhtimist ja edasiviivamaid strateegiaid,” tõdes Ploompuu.
Tööstussektorit mõjutab aina enam tööstus 4.0 kontseptsioon. Hyrles on üks neist, kes on osustanud teemaga tõsisemalt tegeleda, olles oma kogemusega teistele liikmetele eeskujuks ja jagades samas huvilistele vajalikku infot. Hetkel on neil käsil projekt, mille eesmärk on tootmise digitaliseerimine ja selle veebis jälgitavaks muutmine.
"Soovime, et meil oleks igal ajahetkel võimalus kontrollida, millised seadmed töötavad, kes töötajatest seadmega töötab ja mida täpselt teeb. Kui seade seisab, on näha, kas põhjuseks on rike, seadistus vms,” selgitas Sisask. Samuti hõlmab projekt planeerimise ja tootmise ettevalmistuse kiirendamist ja automatiseerimist, mis vähendab ajakadusid.
EMLi hüved liikmetele:
Avalik ja sisekommunikatsioon, sealhulgas valdkonnaga seotud infoga kursis hoidmine.
Liikmesorganisatsioonide turundus EMLi kanalite ja päringute kaudu.
Kaasatakse liikmeid olulisi teemasid läbi mõtlema ja otsustusprotsessidesse (Näiteks tööstuspoliitika, OSKA tööjõuprognoos, pöördkäibemaksustamine jne).
Ettevõtete ja töötajate kompetentside tõstmine läbi liidu ühistegevuste (külastused ettevõtetesse, temaatilised sündmused ja seminarid vms).
Otsene kasu ja ühishuvi (osalus projektides, uued kontaktid, know-how).
Sisupartneriks olemine Eestis ainsana tööstusega seotud messile INSTRUTEC.
Kibe võitlus uute klientide nimel
Metsa sõnul on ettevõtte põhieesmärk teenuste mahu kasvatamine. Ühes kontaktibaasi suurendamisega soovitakse olla aktiivselt kaasatud ka erinevatesse klastripõhistesse ühisprojektidesse, mis võivad olla nii ekspordile suunatud turundustegevused kui ka toodete valmistusprojektid.
"Meie fookuses on uute klientide leidmine Eestist. Samas soovime uute kliendikontaktide toel suurendada ekspordi osakaalu," märkis Mets. Ta lisas, et pikemas perspektiivis soovitakse näha tihedamat koostööd liikmete vahel, mis võimaldaks pakkuda välisklientidele kõrgema lisandväärtusega täislahendusi ning vähendada tööstusmaasikul lihtsa allhanke osakaalu.

Sakus kasvatatakse koolinoortest tulevasi töökäsi
Eesti Masinatööstuse Liidu (EML) koostöö ulatub ka haridusvaldkonda. Erialase kutsehariduse arendamine oli üks põhiajendeid, mis utsitas OÜd Saku Tehno Metall omaalgatuslikult kutseõpet organiseerima.
Üldharidusprogrammides on tööõpetuse tundides põhirõhk ühekülgselt puidutööl. Ka Saku kohalikus huvikeskuses on võimalik kaasa lüüa vaid ühes mudeliringis. Nii võttiski ettevõte nõuks korraldada kohalikele noortele tehnikaringi.

Eestis tegutseb metalli- ja aparaaditööstuses üle 460 tootmisettevõtte rohkem kui 27 000 töötajaga.
Pädevaid oskustöölisi napib
"Praeguseks oleme selleks eraldanud vajalikud ruumid ja otsime projektile rahastust. Oleme tegevuse liiduga läbi arutanud ning nende poolt on olemas vajalik tugi õppeasutustega koostöö tegemiseks. Kaasame erinevad eksperdid loenguid pidama ja praktilisi töid juhendama," rääkis ettevõtte juhatuse liige Rene Tammis. Õpperingi loomisesse on lubanud panustada ka kohalikud lapsevanemad.
"Lisaks noortele on kavas õppetegevusse kaasata ka tööealine elanikkond, kes soovib ümberõpet ja keda on võimalik hiljem rakendada ettevõtte tööjõuna,” selgitas Tammis.
OÜ Saku Tehno Metall peamine tootmine toimub Kundas ja Tammise sõnul on sealseks põhimureks tootmisvahendite arendusega kaasnev. "Pelgalt käsitööga enam konkurentsis ei püsi. Uued automaatlahendused vajavad aga pädevaid oskustöölisi, kes mõistaksid seadmetega ümber käia," rääkis Tammis.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum