Kiire palgakasv võib muutuda ohtlikuks

Elmik viitas samuti, et palga tõusu panustas ebaregulaarsete preemiate ja lisatasude kasv, eelkõige kinnisvaraalase tegevuse ja ajutise tööjõu rendi valdkonnas.

Soosaar nentis, et preemiate kasv on vastuolus kasumite vähenemisega. „Viimaste aastate jooksul on ettevõtted pidanud palkadena välja maksma järjest suurema osa loodud lisandväärtusest. Juba 2014. aastal oli tööjõukulude  osakaal lisandväärtusest Eestis suurem kui Euroopa Liidus keskmiselt – võttes arvesse majanduse struktuuri erinevusi – ning palgakasvu kiirenemine 2016. aasta alguses tähendab, et erinevus suurenes veelgi,“ kommenteeris ta. Siiski pole tema sõnul heldem preemiate maksmine kooskõlas kahanevate kasumitega, mis viitab võimalusele, et ettevõtetel läheb veidi paremini, kui statistika näitab.

Elmik ütles, et kiire palgakasv toetab majanduskasvu praegu, kui eksport kiratseb. Selle aasta esimeses kvartalis tõusis tema teatel jaekaubanduse müügimaht eelmise aasta sama ajaga võrreldes 6%. Kaupade ekspordi maht vähenes samal ajal aastases võrdluses 2%. „Pikemas perspektiivis on liigkiire palgakasv aga majandusele ohtlik, kuna vähendab ettevõtete võimet oma toodangut välisturgudel müüa, investeerida ja koguda puhvreid kehvemateks aegadeks,“ kirjeldas ta.

Swedbanki ökonomisti hinnangul püsib palgakasv kiire ka järgmistel kuudel, kuna sobivate töötajate leidmine on endiselt keeruline. 10protsendiline miinimumpalga tõus tõstab keskmist palka sel aastal 0,5 protsendipunkti võrra, teatas ta.