Aktsiisitõus sillutas tee pettustele

Juba kobarseadusega kütuseaktsiisi tõstmist planeerides teadis valitsus, et turul hakatakse otsima võimalusi odavamalt hakkama saamiseks, ütles rahandusministeeriumi tolli- ja aktsiisipoliitika osakonna juhataja Marek Uusküla.

„Tol hetkel ei olnud võimalik ennustada, kus kohas ja mida täpselt hakatakse tegema ja kasutama. Aga täna me teame, et see on diisel, millele segatakse rasket kütteõli või mingeid muid õlisid. See ei ole meile uus teema, aga meile ei saanud olla teada see, kuskohast ta nüüd täpselt välja ilmub,“ lisas Uusküla.

Kütuseturul taibati kiiresti ära, et võti peitub raske kütteõli ja diislikütuse aktsiisimäära suures vahes. Raske kütteõli, mida tohib seaduse järgi kasutada vaid kütmiseks, oli eelmisel aastal 30 korda odavama aktsiisimääraga, tänavu on see vahe ligikaudu kaheksakordne. Ehkki aktsiiside vahe on vähenenud, on raske kütteõli kordades väiksem aktsiis petturitele üha atraktiivsem. Tarbijale madalamat hinda pakkudes saab müüja ikkagi liitri pealt mitukümmend senti kasu teenida.

Raske kütteõli muutus populaarseks möödunud aastal, kui jaanuarist tõsteti õlikateldes kasutatud kerge kütteõli aktsiisimäär diislikütusega samale tasemele ning alates maikuust keelati erimärgistatud diislikütuse kasutamine kütmiseks. Turg reageeris sellele maikuus rohkem kui 700 tonni raske kütteõli riiki sisse toomisega, novembris ja detsembris olid kogused veelgi suuremad.

Ehkki rasket kütteõli tohib kasutada ainult kütmiseks, on kütuseturul taibatud, et tulusam on müüa seda diislikütuse pähe sõidukite tankimiseks. Diisel viiakse kemikaalidega normidest välja, et see ei vastaks diislikütuse tunnustele, ja sellele segatakse juurde rasket kütteõli. Nii tasutakse aktsiis raske kütteõli pealt ja saadud segu müüakse diisli pähe. Kütmiseks lubatud rasket kütteõli varuti jaanuaris enne aktsiisimäära tõusu erakordselt palju, kuid märtsis on rasket kütteõli registreeritud samuti suures koguses, talvisemast veebruarist rohkemgi.

„Osa sellest tõenäoliselt köetaksegi ära. Jaanuar oli Eestis külm, veebruar-märts juba tunduvalt soojemad. Praegu tundub, et selline külmalaine peaks endiselt nagu kestma. Vähemalt tarbimise koha pealt,“ ütles Statoili, uue nimega Circle K mootorikütuste müügidirektor Meelis Migur.

Maksuameti kontrolliosakonna talitusejuhataja Laura Soome sõnul näitab viimaste aastate tendents, et suvel raske kütteõli tarbimisse lubamine väheneb ning sügisel taas kasvab. Arvud näitavad aga pigem reaktsioone valitsuse otsustele.

„Kuna see toode on äärmiselt diislikütuse sarnane, siis meie arvamuse järgi on tekkinud päris korralik musta turu osa, kus osa transpordiettevõtteid ja väga võimalik et ka eratarbijad kasutavad seda rasket kütteõli lihtsalt diiselmootorites,“ ütles Eesti Õliühingu juht Toomas Saks turul tekkinud olukorra kohta. Saks ei usu, et sellist segu müüdaks tanklates. Pigem müüakse seda hulgi otse transpordiettevõtetele, kellel on näiteks enda hoovi peal mahutid. „Neil on seda äärmiselt lihtne teha, kuna seal puudub põhimõtteliselt igasugune kontroll või näiteks ongi selline variant, et sul on kaks mahutit kõrvuti või üks mahuti, millega sa tegelikult kütad kuskil mingit katelt, aga samas katlakütmise vahepeal, kui võtad sealt kolinal välja diislikütuse enda automootori jaoks, ei juhtu nagu midagi,“ leidis ta.

„Minu jaoks ei valmistaks muret, kui kuskil Kükametsas ühe tanklaga firmaomanik sellega tegeleks, see ei mõjuta turgu. Aga selline ühe tanklaga kütusemüüja kindlasti ei suudaks maha müüa sellist kogust raske kütteõliga segatud diislikütust, mis siin aasta alguses vabasse ringlusesse on lastud. Tegemist on ikkagi mastaapse ärimudeliga,“ vihjas Migur, kuna ei soovinud ühegi tanklaketi nime välja tuua. Maksuameti andmetel lubati selle aasta jaanuaris enne aktsiisitõusu tarbimisse 2275 tonni rasket kütteõli.

Sellistest petuskeemidest teavad ka teised kütuste jaemüüjad, kes samuti raske kütteõli suurt mõju kütusesektorile tunnistavad. “Teadupärast on kõik pakkumised avalikud ehk nii meie pakkumised kui meie konkurentide failid saadetakse e-maailmas kohe laiali, et näe sinu konkurent siin pakub,” ütles Alexela juht Ain Kuusik, et nii ongi nad saanud teada sellest, mis turul kohati toimub. Kuusiku sõnul ei sobi diislikütuse hinnad teatud klientidele ja nii jäävadki nemad klientidest ilma. Ta lisas, et ausa konkurentsi puudumine Eesti kütuseturul on olnud aastaid suur probleem ning on seda tänagi.

Ka Olerexi kütuste sisseostujuht Alan Vaht kinnitas, et raske kütteõli kasutamise fookus on läinud kütmisest kõrvale. Tema sõnul ei ole selle müük keskendunud niivõrd kütuste jaeturule, vaid hulgimüügiturule. Sarnaselt Saksaga leidis ka tema, et niisugust segu pakutakse otse ettevõtetele ning ka põllumeestele.

Nii Autoettevõtete Liidu juht Villem Tori kui ka Eestimaa Talupidajate Keskliidu juht Kaul Nurm ei usu, et ettevõtjad ja põllumehed oma kallite masinatega teadlikult riskiksid. Valdavalt kasutatakse uusi liisingusse võetud sõidukeid ja masinaid, millesse kahtlast segu tankides peab tekkinud kahjustused ise hüvitama.

“Veofirma peab olema üpris rumal, kui tal on kuskil kümmekond autot ja need on suht uued, ja ta tangib nendesse ebakvaliteetset kütust,” ütles Tori ja lisas, et kui kindlustused sellist kahju ei korva ja lepingud öeldakse üles, võib ettevõte sattuda suurtesse raskustesse.

“Sellega üldreeglina meie mehed küll ei riski,” oli ka Nurm kindel. Tema sõnul võidakse rasket kütteõli kasutada nõukogudeaegsete masinate tankimiseks, kuid seda, et keegi hoiaks taoliste pettuste tarbeks õuel kaht erinevat mahutit, tundub Nurme arvates ebareaalne. “Kui niimoodi on tõepoolest, et ta tuleb naftabaasist suure kütuseautoga ja tuuakse nii-öelda solgitud kütus õue ja seal on sertifikaat juures, siis on iseküsimus,” lisas ta, et tõenäolisem on, et kellelegi tema teadmata diislikütuse asemel sellist segu tuuakse. Taolistest juhtumitest Nurm aga veel kuulnud polnud.

„Kuna ta vastab standardile, siis teda pakutaksegi tavapärase diislikütuse pähe,“ teab Migur, et ettevõtetele müüakse otse sellist segu tõepoolest tarbija teadmata. Miguri sõnul segatakse diislikütus raske kütteõliga kommertsladudes, mille üle ei ole maksu- ja tolliametil nii head ülevaadet kui aktsiisiladude üle. „Aga kuna tegu on juba vabasse ringlusesse lastud kütusega, mõlemal juhul siis tegelikult kommertslaos segatakse kaks kütust omavahel ära ja kui sa sellele juba sertifikaadi võtad, siis sa saadki seda kliendile müüa tavapärase diislikütuse pähe,“ selgitas ta. Ka Miguri sõnul on tarnitavad kogused suured ja müüakse pigem hulgimüügis või hulgiklientidele.

Sellise segu hindadest rääkides ütles Migur, et kuna aktsiis moodustab olulise osa jaehinnast, on osal turuosalistest suuremad võimalused hinnaga mängimiseks. Siiski ei tasu hinnavahe ära riski, mis tekib raske kütteõli ja diisli segu kasutamisel mootorikütusena.

„Heauskse kliendina sa oled tankinud diislikütust või on sulle toodud su enda mahutisse diislikütust, aga see mootorikütus võib omada veel mingeid halbu omadusi, millest sa kliendina ei ole teadlik. Said soodsa hinnaga, aga ega keegi ei anna kütust 10–20% soodsamalt, kütuseäri on ikkagi sendiäri ehk hinnavahed on sentides ja ülejäänu paneb see maksupettur enda taskusse,“ sõnas Migur.

Ka Tori ei arvanud, et petturid tänu väiksema aktsiisi tasumisele kliendile kuigi palju väiksemat hinda pakuvad, sest suurem raha läheb ikkagi petturile. „See on selline tegevus, mis ma kahtlustan, et ei vii kuskile ja sellega jääb väga kiirelt vahele, sest tänapäeva toitesüsteemid ütlevad üles selle peale,” ei näinud Tori petuskeemil pikka tulevikku.

Toomas Saksa arvates on maksupetturitel diisli ja raske kütteõli aktsiisi 8kordse hinnavahe tõttu siiski võimalik tulu teenida, pakkudes samal ajal paremat hinda. „Selles on see iva, et seda müüakse nii odavalt, et paljud panevadki seda sellepärast paaki,“ sõnas Saks, et hinnavahed jäävad kümnetesse sentidesse liitri pealt ning sel põhjusel kasutavad väiksemad ja keskmised transpordiettevõtted sellist kütust teadlikult. „Hinnavahe on ikkagi kolossaalne, kui see on 20–30 senti põhimõtteliselt liitri peale, siis võib ju utreerida natuke, et mootori remont tuleb odavam,“ tõdes ta, et tiheda konkurentsi tõttu ei jää paljudel ettevõtetel lihtsalt muud üle.

Rahandusministeeriumi tolli- ja aktsiisipoliitika osakonna juhataja Marek Uusküla sõnul soovivad nad juuni esimeses pooles saada kavatsusele ministri nõusoleku, et minna sellega edasi valitsuskabinetti.

Uusküla ütles, et nende põhiidee on seadusega määratleda, mis on raske kütteõli. Praegu ei ole Eestis raskel kütteõlil erinevalt diislikütusest standardit. „Kui tegemist on raske kütteõliga, mis on olemuslikult tökat, siis selle tökati maksumäär on see, mis täna. Ja kõik, mis siis ei vasta seaduses fikseeritud normidele, läheb maksustamisele kerge kütteõli määraga,“ ütles ta. See tähendab, et selline raske kütteõli, mida saab omaduste poolest kasutada ka mootorikütusena, oleks samaväärse aktsiisimääraga nagu kerge kütteõli ja diislikütus.

Eesti Õliühingu juhi Toomas Saksa arvates on see natuke imelik lähenemine, sest mootoris tohib ikkagi kasutada vaid paika pandud mootorikütuseid. Siiski leidis ta, et parameetrite täpsustamine veidi leevendab raske kütteõli sõidukites kasutamise probleemi. "See toode on raske kütteõli jaoks, mida praegu müüakse, tegelikult liiga hea. Tavalise raske kütteõli automootorisse panek – ei kujutaks ettegi. Kui nad suudavad selle mingite normidega nii palju alla viia, et seda päris kindlasti automootoris kasutada ei saa, oleks see kindlasti arvestatav alternatiiv,“ hindas Saks.

Saksa sõnul on küsimus pigem kontrollis. Maksu- ja tolliamet jälgib küll ettevõtteid, kes rasket kütteõli müüvad, kuid Saks ei ole kuulnud, et tarbijaid kuidagi eriliselt kontrollitaks. „Kui ma lähen ja ostan kaks tonni ahjukütust, siis kas ma panen selle ahju või mootorisse või põletan jaanitulel ära, selle kohta mingit erilist kontrolli ei tehta,“ lisas ta.

Saks tõi välja, et maksuametil on liikuvad laborid, millega kontrollitakse näiteks, et erimärgistatud kütust ei kasutataks tavatranspordis. Erimärgistatud kütuseid on lihtne tuvastada, sest paagis on teist värvi kütus, ahjukütused aga diislist värvi poolest erineda ei pruugi. „Lõppkokkuvõttes, kui jälle valitsusele soovitada, et hakata rasket kütteõli värvima, on see samm tagasi – kergest kütteõlist nad loobusid, nüüd tuleb raske kütteõli, hakkame seda värvima, milleks kogu see tsirkus?“ oli Saks kriitiline, tuues välja, et enne eelmist aastat sellist probleemi ei olnud. Möödunud aastal lõpetati kerge kütteõli erimärgistamine ning tõsteti selle aktsiis diisliga samaväärseks.

Maksu- ja tolliameti kontrolliosakonna talitusejuhataja Laura Soome ei arva, et peaks tagasi pöörduma erimärgistamise juurde, sest petturitele pole värvaine eemaldamine kütusest võõras tegevus. Pigem aitaks tema arvates ikkagi rahandusministeeriumi kavatsus raske kütteõli määratlemise reguleerimiseks. „Kui me vaatame seda sama probleemi, siis ongi täpselt, kõige lihtsamalt iseloomustab see, et raske kütteõli koodiga ja sama aktsiismääraga on nii tume tökat kui ka hele toode, mis on olemuselt ja ka värvilt sarnane diislikütusele. Kui konkreetselt diislikütusele sarnane hele toode olekski suurema aktsiisimääraga, siis kaoks mõte ära. Praegu tundub küll see olevat lahendus,“ leidis ta.