Eesti Pank: võib tulla koondamisi

Eesti Panga asepresidendi Ülo Kaasiku sõnul on Eesti majanduse suurim pudelikael tööjõupuudus ja madalapalgaliste ettevõtete võimetus maksta töötajatele kõrgemat palka.

Kaasik ütles, et kui väikest töötasu pakkuvad ettevõtted palkades või ärimudelis korrektiive ei tee, võib juhtuda, et nad on sunnitud uksed sulgema, sest töötajad suunduvad teistesse ettevõtetesse. Kui see juhtub liiga kiiresti, võib see ka majanduskasvu pärssida.

Eesti ettevõtted peaksid Kaasiku sõnul investeerima nii, et saaksid hakkama vähema tööjõuga. Samal ajal saaksid allesjäävad töötajad paremat palka. Eesti Pank eeldabki oma prognoosis, et Eesti ettevõtete investeeringud suurenevad.

 

Kaasik: palgakasv peab jätkuma

Tööturg paneb kõige rohkem muretsema, ütles Eesti Panga asepresident Ülo Kaasik intervjuus. Palgakasv peab jätkuma, aga ettevõtted ei tohi lasta seejuures kasumlikkusel väheneda, rääkis ta.

Ütlete, et ettevõtted hakkavad rohkem investeerima. Miks?

Selleks, et kasvada, on vaja investeeringuid. Näeme, et välisturud kasvavad. Meie keskkond on parem ja see võiks tähendada, et nähakse vajadust investeerida.

Kas saate ka sektoreid välja tuua?

Me ise sektoreid väga ei vaata, aga oluline on Euroopa Liidu raha kasutamise tsükkel. Kahe Euroopa Liidu programmi vahelisel ajal on investeeringud väiksemad olnud, kuid see peaks nüüd jälle üles minema, sest hakkame neid programme taas aktiivselt kasutama. Sel on oluline mõju, sajad miljonid aastas.

Ütlesite, et üks murekoht on tööjõupuudus madalama palgatasemega aladel. Kuidas seda lahendada? Välistööjõuga?

Lahendused ei ole kindlasti lihtsad. Inimeste hulk Eestis kipub vaatamata rändele siiski kahanema. Ettevõtetel on tähtis mõelda pigem sellele, kuidas oma tööd vähem tööjõumahukaks teha. Investeerida selleks, et asju oleks võimalik teha vähema tööjõuga.

Kindlasti peab palgakasv praegustes tööjõuturu tingimustes jätkuma. See ei saa küll olla nii kiire, kui vaadata kasvu kiirust ja kasumite kahanemist. Ka 5% suurune palgakasv tähendab ettevõtetele märkimisväärset kulude kasvu. Madalama keskmise palgaga sektorites on see mure suurem – neil on raskem palku tõsta, sest nad ei püsi siis konkurentsivõimelised. Oluline on, et neil ettevõtetel oleks vähem töötajaid, et nad suudaksid palkasid tõsta. 

See polegi siis negatiivne stsenaarium, kui madalamat palka pakkuvad ettevõtted peavad oma ärmudeli ringi vaatama ja töötajatele rohkem palka maksma või tegevuse sootuks ümber mõtlema?

Surve on kindlasti selle suunas. Tahaksime näha asju nii arenemas. Häda on siis, kui see toimub liiga kiiresti, see võib tähendada, et muidu elujõulne ettevõte, kes oleks lihtsalt rohkem aega vajanud, läheb turult välja. See võib tähendada mingites piirkondades ootamatult palju sotsiaalprobleeme, sest tekib palju töötuid. Oluline on piisavalt sujuv liikumine. Ettevõtete ja inimeste ümberõpe ja kohanemine võtavadki aega, kuid suures plaanis see võiks olla mõistlik jätkuv protsess.

Ütlesite, et laenukoormus ei suurene. Ometi selles valguses, et ettevõtted investeerima võiksid asuda, tekitab see vastakaid küsimusi.

Suured ettevõtted saavad end finantseerida ka teisiti kui pangalaenuga. Pangalaenusid kasutavad pigem väikesed ja keskmised ettevõtted – kes on muidugi suur osa Eesti majandusest. Aga suured projektid võivad saada raha ka mujalt. Ettevõtetel on omakapitali ka küllalt palju.

Hetkel, kui finantseerimistingimused on Eestis suhteliselt soodsad, on nihe pigem selles suunas, et rahastamine on nihkunud väljast Eestisse. Praegune mõnevõrra kiirenenud laenukasv ei tähenda, et ettevõtted rohkem investeeriksid, vaid ka seda, et on osaliselt refinantseeritud ja varasemaid laene tehtud teistsuguseks.

Räägitakse, et Rootsis võib kinnisvara hakata odavnema ja võib Rootsi pankade kaudu mõjutada ka Eestit. Kui reaalseks te seda ohtu peate ja kuidas see võiks väljenduda?

Rootsi kinnisvaraturg ei saa päris kindlasti sellise kasvutempoga jätkata, varem või hiljem seal korrektsioon tuleb. Rootsi pangandussektor tundub olevat tugev ja lühikeses perspektiivis ma ei usu, et sealt meile tagasilööki tuleb. Pigem on meie mure selles, et kui Rootsi majandus saab pihta ja rootslaste sissetulekud kahanevad, siis nad peavad kulusid koomale tõmbama muudelt kuludelt. Siis väheneb ka nõudlus Eesti toodete  järele väheneb.

Eesti kinnisvaraturuga on kõik hetkel korras? Hinnatõus on stabiliseerunud?

Kui vaadata näiteks keskmise palga suhet ruutmeetrisse, vastab see enam-vähem fundamentaalnäitajatele. Ka eluasemelaenude kasv ei tundu liiga kiire. Viimaste aastate kiire hinnakasv on pakkumist suurendanud – see on turu mõistlikuks arenguks hea.

Eesti Panga prognoos meie majandusele on suhteliselt positiivne. Suuri ohte pole, kui asju õigesti lahendada. 

Tööturu suhtes oleme ikka mures. Loodame, et see laheneb. Kui palgakasv on liiga kiire ja ettevõtete kasumlikkus väheneb, võib see tähendada ka seda, et meil tekib majanduslangus. Kui madalamapalgaliste ettevõtete kinnipanemine pole sujuv, siis võib nii minna. Oleme optimistid ja loodame, et nii ei lähe.

 

Kommentaar: madala palgaga ettevõtted haihtuvad

Ardo Hansson Eesti Panga president 

"Majanduskasv kiireneb väliskeskkonna paranemise tõttu. Soome majanduse olukord paraneb ja Vene majandus on väiksemas languses. Investeerima hakkavad ettevõtted, kes on seda seni edasi lükanud – raha on odav. Ka eksport suureneb.Miks majandus kiiremini ei kasva? Vastus on tööjõupuudus, mis on teravaim madala palgatasemega tegevusealadel. Varem või hiljem peavad madalaid palku pakkuvad ettevõtted oma ärimudelit muutma või uksed kinni panama. Inimesed liiguvad parema palgaga ettevõtetesse. Madalamate palkadega ettevõtete osakaal jääb väiksemaks aasta aastalt.Sujuv kohanemine oleks parim. Soomes tagantjärgi vaadates palgad läksid liiga kõrgeks ja kaotasid konkurentsivõime – nüüd toimub ka seal kohanemine.Väliskeskkond on habras – rändekriis, Brexit, geopoliitiline olukord, Rootsis on olnud suurim kinnisvarahindade tõus ja kui see hakkab seal langema, võib see pankade kaudu mõjutada ka meid."