Tallinlane jaksab osta väiksema korteri kui riialane

SEB eluaseme ostujõu indeksi kohaselt sai keskmise sissetulekuga Tallinna elanik esimeses kvartalis soetada magalapiirkonnas 42,4 ja Vilniuse elanik 42 ruutmeetrit elamispinda. Balti riikidest on järelturu korterid kõige taskukohasemad Riias, mille elanik sai endale liigseid riske ja laenukohustusi võtmata osta 52 ruutmeetri suuruse tüüpkorteri.

Võrreldes 2015. aasta esimese kvartaliga langes magalapiirkondade korterite ostujõu indeks Tallinnas 12 kuuga 0,8 ruutmeetri võrra. Samas kui keskmist palka teeniv Riia elanik sai liigseid riske ja laenukohustusi võtmata soetada endale 0,9 ruutmeetri võrra suurema tüüpkorteri. Suurim tõus toimus Vilniuses, kus järelturu korterite kättesaadavus paranes 1,1 ruutmeetri võrra.

„Kuigi Eestis kasvas aastaga reaalpalk võrreldes lõunanaabritega kõige kiiremini, siis Lätis ja Leedus jäi kinnisvarahindade kasv tagasihoidlikumaks. Lisaks parandas korterite kättesaadavust mõnevõrra ka Leedu keskmise kodulaenu intressi väike langus võrreldes möödunud aasta esimese kvartaliga,“ kommenteeris SEB jaepanganduse divisjoni direktor Tõnu Sepp.

SEB eluaseme ostujõu indeks märgib korteri suurust ruutmeetrites, mida keskmise sissetulekuga elanik saab laenuga soetada liiga suurt riski võtmata (laenutähtaeg on 25 aastat, omafinantseering 20 protsenti ning laenumakse ei ületa 30 protsenti laenuvõtja sissetulekust). Indeksis võetakse arvesse neli eluasemeturgu mõjutavat tegurit: kinnisvara hind (keskmine tüüpkorter magalapiirkonnas), sissetulek, inflatsioon ja intressimäär.