Lisaks Rõivasele on kohtumisel ka välisminister Marina Kaljurand, kaitseminister Hannes Hanso ja kaitseväe juhataja kindralleitnant Riho Terras.
Tippkohtumisel lepitakse koos teiste riigipeade ja valitsusjuhtidega kokku, milline on NATO pikaajaline kaitse- ja heidutushoiak ning milliseks kujuneb NATO kohalolek Eestis, vahendas valitsuse kommunikatsioonibüroo.
Walesi kohtumise tulemused
NATO kiirreageerimisjõude (NRF) on suurendatud kolm korda. Selle osaks on brigaadi suurune kiirreageeriv (Very High Readiness Task Force) eelüksus.
Suurendatud on kohalolekut NATO idatiival: maaväe kohalolek, regulaarsed õppused, lennukid ja laevad. Tugevdanud on Türgi õhukaitset luurelendude ja õhutõrjepatareide kohaloluga.
Alliansi idatiivale on loodud NATO staabid (NATO Force Integration Unit), et tugevdada NATO liitlasüksuste planeerimist ja väljaõpet.
Alliansi õppuste intensiivsus NATO territooriumil on tõstetud kolm korda.
Otsustusprotsesse on muudetud kiiremaks ja töötatud välja meetmed hübriidohtudega võitlemiseks.
Allikas: valitsuse kommunikatsioonibüroo
„Varssavi tippkohtumise üks eesmärk on põlistada poolteist aastat tagasi Walesis kokku lepitud esialgsed julgeoleku tugevdamise meetmed – see tähendab NATO õhuturbe missiooni Ämarist, võimsamaid ja kiiremaid NATO kiirreageerimisvägesid ning NATO staapi Eestis,“ ütles Rõivas.