USA ja Euroopa Liidu maksutüli paisub

Juba on sellise nõude Brüsselist saanud kohvikukett Starbucks ja autotootja Fiati finantsüksus. Järgmisena oodatakse peatselt Euroopa Komisjoni konkurentsiametnike lõplikku hinnangut Apple’i maksukokkulepete kohta Iirimaal, mis on võimaldanud USA tehnoloogiahiiul isegi Iiri madala määraga tulumaksust vaid murdosa tasuda.

USA rahandusministeerium üllitas sel nädalal nn valge paberi, milles seletab 26 leheküljel lahti, miks Euroopa Komisjonil ei ole õigust sellist nõuet esitada.

Apple’i puhul võib tegemist tulla rekordilise summaga. JP Morgan on rehkendanud, et tagantjärele maksunõue võib küündida kuni 19 miljardile dollarile. Agentuuri Bloomberg analüüsiüksuse rehkendus on tagasihoidlikum, umbes 8 miljardit dollarit. Tegelik nõue võib Brüsseli juristide hinnangul veelgi väiksem tulla, et pilli mitte lõhki puhuda, kuid saata siiski suurfirmasid soosivate maksukokkulepete kohta selge tauniv sõnum.

Tüli epitsentris on siirdehinnad, mis võimaldavad suurfirmadel kontsernisiseste tehingutega agressiivselt makse optimeerida.

Süüdistused ja ähvardused

USA rahandusministeerium taunib, et Euroopa Komisjon on konkurentsipoliitikast teinud hoova, millega liikmesriikide maksuasjadesse sekkuda.

Lisaks toimus taoline tõlgenduse muutus ootamatult ja tagantjärele, mis tähendab, et riske hinnates ja tegevust planeerides ei olnud firmadel võimalik sellist asja ette näha. „Lähenemisviisis toimunud muutus näib laiendavat Euroopa Komisjoni konkurentsivõime Peadirektoraadi rolli kaugemale kui on vaba konkurentsi ja riigiabi reeglite jõustamine ELi aluslepingute järgi. Sellest on saanud riigipiiride ülene maksuadministratsioon, mis kontrollib liikmesriikides siirdehindu,“ seisab valges paberis.

USA süüdistab ühtlasi, et Euroopa Liit torpedeerib G20 ja OECD egiidi all toimuvat rahvusvahelist maksukoostööd, mis püüab samuti vähendada võimalusi maksudest kõrvale hiilimiseks. Ja loob halva pretsedendi. Taunitakse, et Euroopa Liit püüab osa saada USA suurkorporatsioonide kasumitest. „See tähendaks sisuliselt tulude siiret USA valitsuselt ja maksumaksjatelt Euroopa Liidule,“ sedastab dokument.

Taas väideti, et Euroopa Liit on sihtmärgiks võtnud just USA päritolu suurkorporatsioonid. Dokumendi lõppsõnas hoiatab USA valitsus, et kaalub ka omalt poolt vastusamme, kui Euroopa Liit võetud kursilt ei pöördu.

Mida see võiks tähendada, valgustas hiljuti Wall Street Journal. Analüüsimisel on võimalused 82 aastat vana seaduse käiku laskmiseks, mis võimaldaks kehtestada topelt maksud Euroopa Liidu kaupadele ja isikutele. Maksukoodeksi artikkel 891 järgi võib meetme käiku lasta riikide vastu, kus USA kodanikke või ettevõtteid on maksustatud diskrimineerivate või ekstraterritoriaalsete maksudega. Seni pole seda pügalat kunagi kasutatud.

USA rahandusministeeriumi valge paber on jätkuks pikalt väldanud vägikaikaveole – muu hulgas läkitas USA rahandusminister Jack Lew kaebekirja Euroopa Komisjoni presidendile Jean-Claude Junckerile ning kohtus Euroopa Komisjoni konkurentsivoliniku Margrethe Vestageriga. Aasta hakul käis Euroopas lobitööd tegemas USA rahandusministeeriumi aseminister rahvusvahelise maksustamise küsimustes Robert Stack.

Ei võta omaks

Vestager on süüdistused erapoolikuses alati tagasi lükanud, tuues näiteks, et sarnase luubi all on ka Euroopa Liidu riikide firmad. Näiteks on lubamatuks riigiabiks tunnistatud Belgias kasutusel olnud maksuskeem, mis tähendab, et 35 peamiselt Euroopa firmal tuleb nüüd tagantjärele saadud „riigiabi“ tagasi maksta.

Ka nüüd tõrjus Euroopa Komisjon väiteid, et just USA ettevõtted on löögi alla seatud.

„Euroopa Liidu seadused puudutavad kõiki Euroopas tegutsevaid firmasid, kedagi diskrimineerimata,“ kinnitas neljapäeval Euroopa Komisjoni pressiesindaja Lucia Caudet. „Mingit kallutatust USA firmade suhtes ei ole.“

Euroopa „maksujahile“ andis tõuke 2014. a novembris puhkenud Luksleaksi skandaal, mis tõi päevavalgele, kui vähe suured korporatsioonid makse maksavad ning milliste ülisoodsate kokkulepetega riigid selle võimalikuks on teinud. Arvukalt sõlmiti selliseid lepinguid ajal, mil Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker oli riigi rahandus- ja peaminister. Nüüd on võitlusest maksudest kõrvalehoidmisega saanud komisjoni prioriteet ning eelkõige toimub see just läbi ebaseadusliku riigiabi prisma.

Presidendivalimiste teema

Maksude teema on teravalt esil ka USA presidendivalimiste kampaanias. Vabariiklaste kandidaat Donald Trump on välja käinud ulatusliku maksureformi kava, mis muu hulgas kärbiks praeguse 35% ettevõtte tulumaksu määra 15%-le. USA firmadele, mis ei ole selle kõrge maksumäära tõttu kiirustanud oma kasumeid välismaalt koju tooma, pakutakse ühekordset maksuamnestiat – maksustamist 10%ga, misjärel Trump maksude edasilükkamise võimaluse välismaal teenitud tulult (kuni koju toomiseni) ära kaotaks. Hinnanguliselt on USA firmadel, kelle seast lõviosa moodustavad tehnoloogia- ja farmaatsiafirmad, piiri taga ca 2,4 triljonit dollarit.

Demokraatide kandidaadil Hillary Clintonil nii selgelt välja joonistatud maksuplaani ei ole, kuid ebamäärasemas sõnastuses on see programmis sees. Nii Trump kui Clinton lubavad suurendada riiklikke investeeringuid infrastruktuuri programmidesse, milleks oleks vaja täiendavat maksutulu. Samas näiteks George W. Bushi maksuamnestia kasutasid firmad investeeringute tegemise asemel suuresti selleks, et osta tagasi oma firma aktsiad ja maksta dividende. Lubatud töökohtade loomise asemel toimusid hoopis suured koondamised.

Apple’i tegevjuht Tim Cook tõrjub kriitikat, et firma hoiab maksude maksmisest kõrvale. Tegutsetud on kehtivaid seadusi järgides. Kuni USA ettevõtte tulumaksu määr on 35% ja seadused lubavad välismaal teenitud kasumitelt maksu maksmist edasi lükata, ei näe Apple mõtet seda raha koju tuua, ütles Cook intervjuus ajalehele Washington Post. Citigroupi hinnangul on Apple’il piiri taga 215 miljardit dollarit.  

Euroopa Komisjoni võimaliku maksunõude lubab Apple kindlasti vaidlustada. Ja niisamuti on selle vaidlustada lubanud ka võimalik „kasusaaja“, Iirimaa valitsus.