Bratislava: Euroopa Liit läheb sammhaaval edasi

Dissonantsi tõi Bratislavas näidata soovitud ühtsusesse ka Ungari peaminister Viktor Orban, kes väljendas pettumust, et „iseennast hävitavas ja naiivses migratsioonipoliitikas“ arutelud muudatust ei toonud.

Migratsiooniteema on Bratislavas kokku lepitud tegevusplaanis (nn Bratsilava teekaart) siiski peaaegu esimesel kohal. Seda edestab vaid eesmärk Euroopa Liidust raskustest hoolimata edulugu teha, mis eeldab ühtlasi selgemat mõistmist, mida saab teha Euroopa Liit ja mida tuleb teha liikmesriikide tasandil.

Kaos ei või korduda

Migratsiooni kohta ütleb tegevusplaan, et mitte kunagi ei või enam korduda selline kontrollimatu rändevoog nagu läinud aastal ning et illegaalne sisseränne peab vähenema.

See eeldab eelkõige liidu välispiiride tugevdamist, mis võimaldaks uuesti toimima hakata ka Euroopa Liidu Schengeni süsteemil. Bulgaariale eraldati Bratislavas lisavahendeid piiri kindlustamiseks Türgiga. Kaugemas vaates visandatakse rohkem koostööd rände lähteriikidega, et juurida probleemi juurt. Ning liidu sees tuleb migratsioonipoliitikas üksmeelele jõuda. Eriti Kesk-Euroopa riigid on igasugusele kohustuslikule kvoodisüsteemile vastu, rõhudes vajadusele kaitsta välispiiri.

Välispiiri kaitsega on seotud ka parem sisejulgeoleku tagamine ja võitlus terrorismiga, milleks tahetakse paremini tööle saada liikmesriikidevaheline infovahetus. Tihedama kaitsekoostöö ja Euroopa oma kaitsevõimekuse teemasid arutatakse detailsemalt detsembris. Majandusteemadest on samal tippkohtumisel laual „Junckeri plaani“ ehk Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI) mahu kahekordistamine ja kestusaja pikendamine. Ning võimalused Euroopa noorte tööpuuduse vähendamiseks. Lisaks on liidu jaoks majanduse vallas prioriteetsed digitaalse ühisturu, kapitaliturgude liidu ja energialiidu väljaarendamine. Bratislava teekaart nimetab ka kaubanduse tähtsust, kuid nõuab rohkem leevendust globaliseerumisega kaasnevatele probleemidele.

Euroopa Liidu uus visioon lubatakse valmis saada Euroopa Liidule aluse pannud Rooma lepingu 60. aastapäevaks tuleva aasta märtsis.

Vaba liikumine kõneluste lauale?

Suurbritanniaga EL veel läbirääkimisi ei pea – need saavad alata alles siis, kui britid on esitanud ametliku taotluse. Ülemkogu president Donald Tusk ütles Bratislavas, et see võib juhtuda tuleva aasta jaanuaris või märtsis. Nii oli talle kinnitanud Suurbritannia peaminister Theresa May.

Kesk-Euroopa riigid rõhutasid Bratislavas, et kindlasti ei tohi brittidele järeleandmisi teha ELi aluspõhimõtetes, sealhulgas vaba liikumise printsiibis. Ajaleht Financial Times juba soovitab teemat kaaluda – nii Brexit kui rändekriis näitasid, et pakilisi muudatusi vajab just inimeste liikumine üle riigipiiride. Rooma lepingut 1957. a allkirjastades ei paistnud veel kusagilt Ida-Euroopa odavat tööjõudu, mis on saanud automaatse õiguse töötada mistahes riigis. „See printsiip tasuks üle vaadata,“ ärgitab FT.