Ülo Kaasik: palgaralli jätkub

Viimastel aastatel on Eestis kasvanud nii SKP kui tarbimine, stagneerunud on aga eksport, mis on väikeste võnkumistega kohal tammunud. Kaasiku sõnul ongi see peamine mõttepunkt.

„Kasvu võti peitub ekspordis, sihtturgude valikus ja ettevõtete konkurentsivõimelisuses nendel turgudel,“ sõnas Kaasik, lisades, et väikse riigi jaoks on tugev eksport äärmiselt oluline.

Ta tõi välja ka kaks peamist põhjust, miks ekspordil on kehvasti läinud. Esiteks Venemaa turu ärakukkumine, nii välis- kui siseriiklike sanktsioonide tõttu ning nafta hinna langus, mis on mõjutanud tugevalt Eesti põlevkivitoodangu müüki.

Euroala majanduskasv jätkub Kaasiku sõnul „mõõdukas“ tempos. „Euroopa Keskpank prognoosib inflatsiooni taastumist, seda suuresti keskpankade aktiivse sekkumise tõttu võlakirjaturgudel,“ selgitas ta. Kokku on Euroala keskpangad võlaturgudele raha viinud 1,2 triljoni euro ulatuses, mis moodustab Euroala SKPst 12%. „Eesti ettevõtetele ja majandusele tähendab see, et intressikeskkond on hoiustamisele ebasoodne, laenamisele aga soodne,“ selgitas ta.

Laenamine tõusutrendis

Laenutingimused püsivad Kaasiku sõnul ka järgnevatel aastatel head. Seda eriti ettevõtete jaoks. „Eesti ettevõtjate hinnangud laenu saamiseks on euroala riikidega võrreldes ühed parimad,“ sõnas Kaasik, kelle sõnul on ettevõtted viimasel kahel aastal ka varasemast hulga rohkem laenanud. Koos laenamisega on tänavu kasvanud ka investeeringud.

„Investeeringud ei tähenda alati kiiremat kasvu,“ nentis Kaasik. „Me oleme viimase 15 aasta jooksul olnud Euroopa Liidu üks suurimaid investeerijaid (proportsionaalselt – toim),“ kirjeldas Kaasik Eesti minevikku. „Majanduskasv on meil suhteliselt kiire olnud, kuid samu tulemusi on saavutanud Läti, Leedu, Poola jt, kes nii palju investeerinud ei ole,“ sõnas ta.

Kaasiku sõnul on Eesti suureks probleemiks ka ressursside rakendatus. „Eesti tootmisvõimsuse rakendatus on viimasel kümnel aastal Euroopa Liidu kehvemate seas,“ sõnas ta.