- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ülo Kaasik: palgaralli jätkub
Eesti Panga asepresident Ülo Kaasik rääkis tänasel Tööstuse Äriplaanil, et oodata on nii majandus- kui ka palgakasvu.
Viimastel aastatel on Eestis kasvanud nii SKP kui tarbimine, stagneerunud on aga eksport, mis on väikeste võnkumistega kohal tammunud. Kaasiku sõnul ongi see peamine mõttepunkt.
„Kasvu võti peitub ekspordis, sihtturgude valikus ja ettevõtete konkurentsivõimelisuses nendel turgudel,“ sõnas Kaasik, lisades, et väikse riigi jaoks on tugev eksport äärmiselt oluline.
Ta tõi välja ka kaks peamist põhjust, miks ekspordil on kehvasti läinud. Esiteks Venemaa turu ärakukkumine, nii välis- kui siseriiklike sanktsioonide tõttu ning nafta hinna langus, mis on mõjutanud tugevalt Eesti põlevkivitoodangu müüki.
Eesti ettevõtete konkurentsivõime on tema sõnul viimastel aastatel jäänud suuresti samale tasemele. Selle taustal tõi ta aga välja, et eksportivate ettevõtjate hinnangud enda konkurentsivõime kohta on varasemaga võrreldes mõnevõrra paranenud.
Palgakasv liiga kiire
„Palgakasvu tempo valmistab meile Eesti pangas muret,“ tõdes Kaasik, kelle sõnul on raske öelda, kuidas Eesti majandus sellele vastu peab.
Tõusu leevenemist tema sõnul praegu oodata ei maksa. Selleks peaks vabade ametikohtade määr hakkama vähenema, ta aga lähiajal juhtumas ei näe. Õli tulle lisab ka töötajate arvu vähenemine.
Kukalt paneb kratsima ka tootlikkus ja tööjõupuudus. Kaasiku sõnul on Eesti töötajate tööviljakus võrreldes Euroopa keskmisega hulga väiksem. Tööjõupuudus levib aga just väiksema tootlikkusega tööstusharudes. „Seal, kus on palgad väiksed, ongi tööjõudu vähe. Madalat palka maksvad ettevõtted peavad leidma viisi, kuidas palgasurvega kaasa minna,“ sõnas Kaasik.
Peamised partnerid kasvavad
Kaasiku sõnul tõotab järgmine aasta välisturgudele tänavusest suuremat kasvu. Pilt on aga kirju. „Lätis, Leedus ja Soomes, prognoositakse kasvu kiirenemist, Rootsis aga tempo aeglustumist,“ sõnas Kaasik, lisades, et pisikest kasvu on oodata ka Venemaa majanduses. „Keskeltläbi kasvab Eesti peamiste partnerite majandus järgmisel aastal 2,5%,“ sõnas Kaasik.
Oluline on tema sõnul tõsiasi, et Soome majandus on pärast pikaaegset paigalseisu pööranud viimastel kuudel tõusule.
Hetkel kuum
Euroala majanduskasv jätkub Kaasiku sõnul „mõõdukas“ tempos. „Euroopa Keskpank prognoosib inflatsiooni taastumist, seda suuresti keskpankade aktiivse sekkumise tõttu võlakirjaturgudel,“ selgitas ta. Kokku on Euroala keskpangad võlaturgudele raha viinud 1,2 triljoni euro ulatuses, mis moodustab Euroala SKPst 12%. „Eesti ettevõtetele ja majandusele tähendab see, et intressikeskkond on hoiustamisele ebasoodne, laenamisele aga soodne,“ selgitas ta.
Laenamine tõusutrendis
Laenutingimused püsivad Kaasiku sõnul ka järgnevatel aastatel head. Seda eriti ettevõtete jaoks. „Eesti ettevõtjate hinnangud laenu saamiseks on euroala riikidega võrreldes ühed parimad,“ sõnas Kaasik, kelle sõnul on ettevõtted viimasel kahel aastal ka varasemast hulga rohkem laenanud. Koos laenamisega on tänavu kasvanud ka investeeringud.
„Investeeringud ei tähenda alati kiiremat kasvu,“ nentis Kaasik. „Me oleme viimase 15 aasta jooksul olnud Euroopa Liidu üks suurimaid investeerijaid (proportsionaalselt – toim),“ kirjeldas Kaasik Eesti minevikku. „Majanduskasv on meil suhteliselt kiire olnud, kuid samu tulemusi on saavutanud Läti, Leedu, Poola jt, kes nii palju investeerinud ei ole,“ sõnas ta.
Kaasiku sõnul on Eesti suureks probleemiks ka ressursside rakendatus. „Eesti tootmisvõimsuse rakendatus on viimasel kümnel aastal Euroopa Liidu kehvemate seas,“ sõnas ta.
Enimloetud
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Tagasi Äripäeva esilehele