Nutikas haak maksu eest

Lisaks pildil olevale Škoda jäähallile saavad MTÜ Spordiselts liikmed nautida uisutamist ka Narva Jäähallis ning Tartu Lõunakeskuse jääväljal.  Foto: Andras Kralla / Äripäev
Urmo Andressoo • 25 oktoober 2016
Jaga lugu:

Kümned Eesti ettevõtted, sealhulgas kümmekond suurfirmat, kasutavad töötajate sportimisarvete tasumiseks viisi, mis säästab neid erisoodustusmaksu tasumisest. Maksu- ja tolliameti hinnangul on kõik seadusega kooskõlas.

Loo keskmes on 2010. aastal asutatud MTÜ Spordiselts ja ühingu 45 annetajat, kelle seas on nii kodu- kui välismaa päritolu tuntud ettevõtteid, näiteks Nortal, Olympic Casino, Tallinna Kaubamaja, Coca-Cola, Selver, Tamro, Smarten Logistics, NG Investeeringud, Coop Eesti Keskühistu, Pipelife, R-Kiosk jpt.

Kui reeglina peab ettevõte töötaja spordikuludelt tasuma ka erisoodustusmaksu - ehk sisuliselt tulu- ja sotsiaalmaksu -, siis koostöös MTÜga on ettevõtted leidnud nutika viisi, kuidas selle tasumisest hoiduda.

Mündi kaks külge

MTÜ Spordiselts sõnastatud põhieesmärk on üllas: pakkuda Eesti inimesele soodsaid sportimisvõimalusi ning edendada tervislikke eluviise. Üle Eesti tegutsevasse MTÜsse kuuluvate ettevõtete töötajad ning nende lapsed saavad käia tasuta ujumas, uisutamas, palli mängimas jne. Kinni makstakse ka osalemine rahvaspordiüritustel. Aastaid on MTÜ kandnud ka kõigi Haapsalu lastekodulaste sportimiskulud, ratsutamisest motokrossini välja.

Tööandja poolt töötajale tehtud igasugune rahaliselt hinnatav soodustus, mida andes peab tööandja sellelt iga kuu maksu tasuma (näiteks eluasemekulude katmine, sõiduki või muu tööandja vara tasuta või soodushinnaga kasutada andmine, kindlustusmaksete tasumine, isikliku sõiduauto eest hüvitise maksmine, laenu andmine turutingimustest madalama intressimääraga, töötaja toitlustuskulud, tervisekulud, töölesõidu kulud jpm).

Koosneb sotsiaalmaksust, tulumaksust ning mõningal juhul ka käibemaksust omatarbelt.

Näiteks 100eurose erisoodustuse andmisel peab tööandja tasuma riigile ühel juhul 66 eurot ja 25 senti, koos käibemaksuga omatarbelt aga 82 eurot ja 92 senti.

Töötaja spordi-ja tervisekulude hüvitamine muutub tööandjale alates 2018. aastast maksuvabaks. Seda kuni 400 euro ulatuses töötaja kohta aastas.

Moraalne kompass osutab, et raha läheb otsekui õigesse kohta. Kukalt paneb kratsima aga viis, kuidas see sinna jõuab. Spordiseltsi toetajaliikmed ehk MTÜga lepingu sõlminud ettevõtted kannavad spordiseltsile raha annetuse tähise all. Kuna MTÜ Spordiselts on tulumaksusoodustust saavate MTÜde nimekirjas, saavad ettevõtted neile annetusi teha (kuni 3% palgafondi või 10% eelmise kalendriaasta kasumi ulatuses – toim) tulumaksu tasumata.

Ning kuna raha jõuab seltsini umbisikulise annetuse, mitte konkreetse töötaja konkreetse sportimiskulu tasuna, ei pea maksu- ja tolliameti maksude osakonna juhataja Evelyn Liivamägi sõnul ettevõtja enda töötaja sportimise kinnimaksmiselt ka erisoodustusmaksu maksma. Ehk siis lühidalt: ettevõte saab hüvitada töötaja spordikulud, ilma et peaks neilt tülikat erisoodustusmaksu tasuma. Seda Liivamägi sõnul seetõttu, et kõik MTÜga liitunud töötajad saavad seltsi teenuseid ja soodustusi kasutada võrdselt. „Kui aga selgub, et annetuste kogumine on näilik ja selle varjus toimub konkreetsete töötajate sportimiskulude kinnimaksmine, tekib erisoodustuselt maksukohustus,“ möönis ta.

Ebamugav teema

Sisuliselt kõik Äripäevaga vestelnud ettevõtjad jätsid vastamata küsimusele, kas kasutavad MTÜ teenuseid erisoodustusmaksust hoidumiseks. Nii ütles Nortali personalijuht Jüri Saarma, et MTÜ spordiseltsi liikmeks astumisel oli oluliseimaks argumendiks vähem bürokraatiat.

„MTÜ Spordiselts pakutav täisteenus on ettevõttele mugav ning annab töökorralduse arvel aja- ja ressursisäästu,“ kirjutas ta, lisades, et üksi ei suudaks Nortal oma töötajatele niivõrd palju erinevaid sportimisvõimalusi pakkuda. Küsimusele, kui suurt rolli mängib MTÜ Spordiselts liikmeks astumisel see, et ettevõte ei pea töötajate sportimiskuludelt erisoodustusmaksu tasuma, Saarma kahekordse pärimise peale ei vastanud.

Sarnaselt Saarmaga ei vastanud ka Selveri äriarvestuse juht Kristjan Anderson erisoodustusmaksu kohta käivale küsimusele ning jättis ka eraldi sellele küsimusele tähelepanu osutavale meilile vastamata. Küll aga selgitas Anderson, et Selver teeb Spordiseltsile annetusi eesmärgiga toetada rahvaspordiüritusi ning võimalikult mitmekesist ja soodsat sportimisvõimaluste valikut seltsi liikmetele.

Ka tema tõi välja, et koostöö Spordiseltsiga vähendab oluliselt ettevõtte halduskoormust, kuigi tema sõnul pakuks Selver soodsamatel tingimustel sportimisvõimalusi oma töötajatele ka siis, kui seda ei saaks teha MTÜ Spordiselts või mõne sarnase teenuse pakkuja kaudu. „Tõenäoliselt oleks siis sportimisvõimaluste valik ja maht oluliselt väiksem,“ lisas Anderson.

Ka Olympic Casino turundusjuht Marje Braunbrück ütles, et nemad asusid seltsiga koostööle soovist vähendada bürokraatiat ning võimaldada töötajatele rohkem sportimisvõimalusi. Erisoodustuse teemat eiras ka tema.

Võimalus sadadele peredele

MTÜ Spordiselts juhatuse liige ja asutaja Andres Roosma ütles, et erisoodustusmaksu tasumisest möödaminek pole kindlasti peapõhjus, miks seltsi liikmeks astutakse. Tema sõnul on selleks ikka head sidemed ning lepingud spordibaasidega ja see, et ettevõtted ei pea ise oma inimestele sportimisvõimalusi looma.

„Läbirääkimised ja igasuguste tšekkide ja arvetega tegelemine on päris suur paberimajandus,“ selgitas Roosma. „Aga jah, tõsi, ilmselt peavad paljud ettevõtted oluliseks ka erisoodustusmaksu teemat,“ möönis ta.

Roosma sõnul on toetus liikme kohta keskmiselt 150 eurot aastas. „Kui riik tahaks 100 eurot kvartalis panna erisoodustuse alla, seaks see ettevõtted päris suure surve alla,“ selgitas Spordiseltsi eestvedaja. Ta lisas, et MTÜ jaoks oleks ettevõtete annetuste kadu probleem. „Siis jäävad sajad pered ja väga paljud lapsed ilma olulistest sportimisvõimalustest,“ sõnas Roosma. Praegu on MTÜ Spordiseltsi liikmetel kasutada Eestis üle saja spordibaasi.

Roosma sõnul on arusaadav, et maksuteemaga ei taheta endale kurja kaela tõmmata. „Ettevõtted ei toeta noori ja lapsi lihtsalt niisama, selleks peab neile ka mingi boonus olema. Meie oleme selle koha meelega või kogemata leidnud. Kui nad erisoodustusmaksu peaksid maksma, jääks raha tõenäoliselt sporti panemata,“ võttis Roosma teema kokku.

Maksuamet otsustab riskianalüüsi põhjal

Vastab maksu- ja tolliameti teenindusosakonna talitusejuhataja Monika Jõesaar.

Kuidas või milliste meetoditega maksuamet kontrollib, et annetus ei oleks näilik?

Kontrollimist vajavate tehingute puhul lähtume riskianalüüsist. Kui leiame, et mõne tehingu asjaolud vajavad väljaselgitamist ja kogutud tõendeid hinnates jõuame järeldusele, et tegemist ei ole annetusega äriühingutelt, vaid teenustasuga töötaja sportimise eest, siis rakendatakse erisoodustust.

Kuidas defineerite piiri, mis hetkest erisoodustusmaks rakendub?

Tulumaksusoodustusega ühingute nimekirja kandmisel tutvutakse üldjuhul ka ühingu põhikirjaga ja vajadusel juhitakse tähelepanu kõrvalekalletele.

Kas teil on olnud juhtumeid, kus erisoodustusmaksu alla käivate kulude tasumine on maskeeritud annetuseks?

Selliseid juhtumeid, kus oleme hiljem kontrollides tuvastanud kõrvalekaldeid põhikirjas sätestatud tegevustest, ei ole olnud.

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt