Firma, mis maksab 4000-eurost palka

Oma maakonna ettevõtete pingereas (vaata Lääne-Virumaa TOPi siit) 11. kohale kerkinud firma lööb läbi ka piiri taga. Kuidas?"Edu saladuseks võib pidada seda, et oleme stabiilselt tegutsenud," pakub ettevõtte juht ja üks omanikke Rene Stets. Vähemtähtis pole ka see, et ettevõttes hinnatakse häid töömehi ja makstakse neile ka väärilist palka. "Kui kohtlemine on vastav ja palk hea, siis püsivad ka mehed tööl," avaldab Stets eduka ehitusvõtte suurima saladuse.

Ettevõtte aasta-aruande kohaselt ulatus ettevõtte keskmine tasu mullu 4000 euroni kuus ning selle näitajaga on firma värskes Äripäeva Palga TOPis 22. kohal. Edetabel ilmub 2. novembril ja seda saab vaatata siis aadressilt www.aripaev.ee/top.

Saamatuid palgal hoida ei tasu.Ta toob välja, et neid mehi, kes tööga hakkama ei saa, pole mõtet palgal hoida. Sageli peab kobakäppade töö ise ümber tegema ja see tuleb lõppkokkuvõttes isegi kulukam, kui kohe korralikule töömehele head palka maksta. "Jah, kõik sõltub töömeestest," rõhutab ta veelkord.

2007. aastast Soomes tegutsenud ettevõtte juht möönab, et Eesti turul polegi õieti midagi teinud. "Asutamisaadress on vaid siin," toob ta välja seose kodumaakonnaga. Tõsi, ettevõtte algusaastail 2006-2009 tegutseti ka Eestis, pakuti lisaks ehitustöödele ka näiteks mööblipaigalduse teenust ning otsiti võimalusi Eestis tegevust laiendada.

Soomes tehakse aga allhanget suurtele töövõtjatele. Mullu olid põhilisteks lepingupartneriteks NCC Rakennus OY ja Rakennusosakeyhtiö Hartela OY. "Nende eduga koos oleme liuelnud," ei alahinda Stets ka usaldusväärsete koostööpartnerite mõju ettevõtte edule. Ta toob välja, et usaldusväärsed partnerid on ka hea tagatis, mis aitab alati töömeestele head palka maksta. Omaette väärtuseks peab ta pikka koostööd. Nii teab alltöövõtja kindel olla, et teda ei tõmmata ninast ja peatöövõtja hea kvaliteediga tulemis.

Eestis kilplased ja sulid partnerid

Eestisse Stets tagasi ei kipu, ta on harjunud Soome ehituskultuuriga. "Eestis tehakse kilplase tööd," on ta kriitiline. Näiteks toob ta ehitustööde tööde järjekorra. Soomes tehakse mitmeid asju teist pidi, nii on tulem kvaliteetsem ja ehitus efektiivsem. "Ka töökultuur on erinev," lisab ta. Eriti paistab see silma ehituse korralduslikus pooles. 

Kriitiline on ta mitme Eesti suurfirma suhtes. "Eestis on suurfirmasid, mille palgal on ainult juristid, kelle ülesanne on leida üles kõik viisid, kuidas alltöövõtjaid ninast tõmmata ja koor lõpuks endale riisuda," jätkab ta. Ka tundub tema sõnul Eestis ainuke eesmärk töö võimalikult kiiresti ära teha.

"Nende suurfirmadega pole mõtet tegemist teha. Samas väikestele ei anta sageli võimalust, et ennast tõestada," lahkab ta Eesti ehitusmaastikku. Lahendus oleks tema sõnul suli kalduvustega ehitusettevõtjatele panna peale tõkend, et nad ei saaks rohkem ehituse vallas tööd teha.

Lisakulu tasub ära

"Tööriistadesse," vastab Stets kiiresti küsimusele, kuhu ettevõte viimati investeeris. Tõsi, ettevõtte põhivaras ei ole kalleid koppasid või muud suurtehnikat, kuid aastatega on soetatud korralik väikevahendite park. "Investeeringud ei ole küll suured, kuid ühe käsiriista eest maksta 2000 eurot maksta on palju," tunnistab Stets. 

Nagu töömeestegagi, sunnib kogemus eelistama teda just kalleid ja kvaliteetse teenindusega tööriistu, kuigi alguses ostis ka tema odavamaid tooteid. Sageli ei pidanud need ehitusel vastu ja läksid katki.

"Oleme odavaid ja kalleid tööriistu ostnud. Kuid lisades ka kalli tööriista hinnale mõnisada eurot, võib tegelik rahaline sääst lõpuks suurem olla," räägib ta. Ta toob välja, et kallistel tööriistadel on sageli ka kvaliteetne järelteenindus - kui tööriist ka katki läheb, võtab müüja esindaja ehitusplatsilt katkise kaasa ja annab asenduse ning tuleb järgmisel päeval korda tehtud seadmega. See kõik aitab ehitaja aega kokku hoida ja ükski plaanitud töö ei jää vahendi purunemise tõttu tegemata.

"Ega me pole kõike korraga ostnud, aastatega on aga korralik tööriistapark kogunenud," selgitab Stets. "Hea mugava tööriistaga on hea ka tööd teha." Ainuke mure on, et vargad häid riistu platsilt minema ei viiks. Õnneks seda pole veel juhtunud.

Keskmikest parem

Lääne-Virumaa ettevõtted kasvatasid mullu keskmiselt käivet 3% võrra, 15 maakonnas firmad keskmiselt 2% võrra

Maakonna käibekasvugasell oli kasutatud sõidukite müügiga tegelev OÜ Antrena, mis kasvatas käivet 2,5 korda

Firma omanik on Raivo Tribuntsov

Sajast Lääne-Viru maakonna TOPi jõudnud firmast suutis käivet kasvatada 57 ettevõtet

Enim ehk 49% kibest kaotas elektritarvikute hulgimüügiga tegelev Viru Elektrikaubanduse OÜ.Allikas: Äripäev