• OMX Baltic−0,18%293,76
  • OMX Riga−0,03%916,06
  • OMX Tallinn−0,71%1 964,19
  • OMX Vilnius0,00%1 233,86
  • S&P 500−0,14%6 606,06
  • DOW 30−0,33%45 730,63
  • Nasdaq −0,08%22 331,44
  • FTSE 100−0,78%9 204,43
  • Nikkei 2250,3%44 902,27
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,84
  • GBP/EUR0,00%1,15
  • EUR/RUB0,00%98,5
  • OMX Baltic−0,18%293,76
  • OMX Riga−0,03%916,06
  • OMX Tallinn−0,71%1 964,19
  • OMX Vilnius0,00%1 233,86
  • S&P 500−0,14%6 606,06
  • DOW 30−0,33%45 730,63
  • Nasdaq −0,08%22 331,44
  • FTSE 100−0,78%9 204,43
  • Nikkei 2250,3%44 902,27
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,84
  • GBP/EUR0,00%1,15
  • EUR/RUB0,00%98,5
  • 23.11.16, 08:45
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Rootslased järjest suurema võlakoorma all

Rootsi Keskpanga avaldatud raportist selgub, et rootslaste võlatase kasvab, eriti noorema elanikkonna seas.
Rootslaste võlad kasvavad sissetulekutest kiiremini
  • Rootslaste võlad kasvavad sissetulekutest kiiremini
  • Foto: Scanpix/Reuters
Rootsi majapidamiste võlatase on alates 90ndate keskpaigast tõusnud. Viimased andmed näitavad, et võlg kasvab jätkuvalt kiiremini kui sissetulekud. Kõige suuremates võlgades on väikese sissetulekuga noored ning linnades asuvad majapidamised.
Tähtsamad punktid, mis andmetest välja tulevad:
Majapidamiste võlg kasvab kiiremini kui sissetulekud. Viimase 12 kuu jooksul on võla ja sissetulekute suhe (debt-to-income ratio) tõusnud 5 protsendi võrra, 343 protsendini.Võla ja sissetulekute suhe on kõige suurem väikese sissetulekuga gruppide seas, aga erineva sissetulekuga gruppide vahe väheneb.Kohalikes omavalitsustes, kus võlgade tase oli suur juba 2010. aastal, on majapidamiste võlg kasvanud viimase 6 aasta jooksul kõige enam.Pankade lõikes on tulemused erinevad nii majapidamiste sissetulekute ja võla suhte kui ka selle kasvu puhul (aastatel 2010-2016).Peaaegu 50 protsenti majapidamistest vähendas oma kinnisvaralaenu. Alates 2015. aastast on olukord paranenud, sest kinnisvaralaene vähendavate majapidamiste arv on kasvanud.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Seotud lood

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele