Vink: ehitusturul on erakordne aeg

Artikkel

- Uudised
- Jaroslav Tavgen
- Alyona Stadnik
- 23. november 2016 kell 9:30
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Vink: ehitusturul on erakordne aeg
Nordeconi juhatuse esimees Jaano VinkFoto: Sofia Bolšakova
„Olen 15 aastat juhtinud ettevõtet ja sellist asja pole varem näinud, et üle 30% portfellist on eluaseme ehitamine,“ ütles Nordeconi juhatuse esimees Jaano Vink.
"Tallinn annab vale pildi, justkui oleks ehitusturul head ajad. Jah, Tallinnas me näeme kraanasid kõrgumas, aga maakondades ei ole seis sugugi nii hea," tõdes Vink Delovõje Vedomosti konverentsil Edu Võti 2017.
„Nordecon loodi 1989. aastal, oleme tegutsenud üle 25 aasta, kontsernis töötab peaaegu 700 inimest. Ja kui te vaatate statistikat, siis näete reeglipära, et meie kontserni majandustulemused peegeldavad terve turu seisu,“ rääkis Vink.
Nordeconi 2008. aasta käive oli 247 miljonit eurot – eelmisel aastal aga „ainult“ 145 miljonit, kusjuures kolmel viimasel aastal on see langenud. Aga aastatel 2010-2013 oli kasv. „Viimased aastad on meie käivet kosutanud, aga seda, mis oli enne kriisi, ei saa niikuinii enam tagasi,“ märkis Vink.
Terav konkurents turu igas segmendis. „Ehitus on kohalik äri, seepärast lahkusid siit NCC ja Skanska, kes jäid meie tingimustes konkurentsile alla,“ kommenteeris Vink.
Erasektori tellimuste maht jaguneb ebavõrdselt nii segmenditi kui regiooniti. „Ida-Virumaa on Eestis viimane piirkond, kust kasvu oodata,“ märkis Vink.
Euroopa raha jõuab jälle Eesti turule.
Pankade krediidipoliitika jääb konservatiivseks ja väga selektiivseks. „Suuri võimalusi pangast raha laenata ma ei näe,“ ütles Vink.
Üha enam vaatavad ehitajad välismaa poole, eriti Skandinaaviasse.
Töövõtjate konkurentsis jääb peale see, kes pakub parimat kvaliteeti.
Trendi murdumine
Enne 2014. aastat tõid Nordeconile suurema osa tulust riiklikud taristuprojektid, mida rahastati Euroopa Liidust. Kuid kaks aastat tagasi seis muutus: rõhk liikus eluasemeturule.
Eluasemeturg kasvab, märkis Vink. Ometi on see nii ainult suuremates linnades, Tallinnas, Tartus, Pärnus. Mujal on olukord teistsugune. „Viimastel aastatel pole Euroopa Liidu raha turule eriti tulnud. Seepärast on põhilised praegu erainvesteeringud. Riigi osa on muutunud peaaegu olematuks. Ma arvan, et see seis küll muutub, kuid mitte nii pea,“ rääkis Vink.
Kui 2013. aastal lõppes euroraha, kujunesid inseneriehituses põhiinvestoriteks riik ja kohalik omavalitsus. „See tähendas turu kukkumist 70-80 protsendi võrra. Sellest ei taastu enam kunagi,“ tõi Vink jutu sisse tumedaid toone. „Reaalsus on see, et viimase 2-3 aasta jooksul pole ehitusturul hinnad muutunud. See on loonud hea olukorra investoritele: praegu on hea aeg investeerida ehitistesse ja rajatistesse.“
Piiratud võimalustega siseturg
Vinki hinnangul näitab tänavune aasta, et Eesti ehitusturg on väga piiratud ja siin on peaaegu võimatu kasvada. „Selles olukorras on paljud ehitajad hakanud mõtlema välisturule minekule. Minu hinnangul see protsess jätkub,“ märkis Vink.
Nordecon lõpetab sel aastal 410 korteri ehituse Kiievis. Võrdluseks: Balti riikide juhtivaid arendajaid Merko Ehitus on kogu Balti regioonis tänavu ehitanud 400 korterit, aga Kiievis on see üks elamukvartal, tõi Vink näite.
Enne 2015. aastat oli ehitusturul põhiprobleemiks tööpuudus, kuid seejärel muutus olukord järsult – praegu on kitsikus tööjõuturul. „Ehitajate küsimus pole praegu mitte see, „mida teha?“, vaid „kellega teha?“,“ võttis Vink oma esinemise kokku.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum