Sester: teeme dividendi atraktiivsemaks

Rahandusminister Sven Sester on maksulaekumistega rahul ning käesoleva aasta osas samuti optimistlik  Foto: Eiko Kink
Kaisa Gabral • 9. jaanuar 2017
Jaga lugu:

Rahandusminister Sven Sesteri sõnul kavatseb riik teha ettevõtjatele dividendi maksustamise atraktiivsemaks ning kinnisvara-ega luksusmaksu kehtestamise plaani ei ole.

Sester ütles intervjuus Äripäevale, et on maksulaekumistega rahul ning suhtub alanud aastasse optimistlikult.

Kui rahul olete möödunud aasta maksulaekumistega? Mis teid eriti rõõmustab või kurvastab?

Rõõmustavad maksulaekumised üldiselt, rõõmustab Eesti maksukeskkonna paranemine ja see, et pettused ja maksudest kõrvalehoidmine on vähenenud.

Aktsiisid tegid rekordi – kas siit on veel kuskile edasi kõrgemale minna võimalik? 

Selliseid rekordeid sünnib tegelikult igal aastal, kui majandus kasvab ja palgad tõusevad. Rekordeid on teinud ka Eesti ettevõtjate loodud lisandväärtus ning tänu ettevõtjate heale tööle tasutakse ka makse varasemast rohkem. Sel aastal saavad mullu madalat palka saanud töötajad tuludeklaratsiooni täites taotleda tagasi osa makstud tulumaksust. Järgmisel aastal rakendub uus kõrgem maksuvaba tulu määr kuni keskmise palga saajatele. Suur osa sellest maksutagastusest läheb tarbimisse ja kasvatab majandust.

Kütuseaktsiis ja alkoholiaktsiis kasvasid vaatamata suurele ettevõtjate nurinale ja vastuseisule kenasti. Kas võiks mõnes teises sektoris sarnaselt rohkem makse koguma hakata?

Jah, hoolimata kõigist juttudest läksid meie aktsiisprognoosid täppi. Samas ei ole riigi eesmärk kindlasti aina rohkem makse koguda, küll aga on oluline, et riik kehtestatud maksud hästi kätte saab. Nii on võimalik maksumäärad madalad hoida. Selleks peab maksude maksmine olema lihtne ja maksudest hoidumine keeruline.

Üks näide selle kohta on tänavu kehtima hakanud metallide pöördmaksustamine pettuste vähendamiseks. See algatus tuli muide sektori ettevõtetelt endilt. Samuti on kavas jätkata kütuseturu korrastamisega, et pettusi vähendada. Pettuste vähenemine tähendab seda, et maksude maksmata jätmine lakkab olemast konkurentsieelis ebaausatele ettevõtjatele. Kavas on luua ka uus ettevõtluskonto ettevõtlusega tegelemiseks nii, et maksude maksmiseks pole vaja üldse vaeva näha ega aruandeid esitada. Samuti kavatseme teha dividendide maksmise atraktiivsemaks.

Eelmisel aastal juriidiline tulumaks ja ettevõtjate tulumaks langes. Miks?

Eelmise aasta näiline langus tulenes ühe finantssektori ettevõtte ühekordsest dividendimaksest 2015. aastal. Selle väljaarvestamisel oleks maksulaekumise tõus olnud 13,8 protsenti. Füüsilise isiku tulumaksulaekumine paranes.

Mida teete, et see langus ei jätkuks?

Kindlasti peaks juriidilise isiku tulumaksulaekumisele kaasa aitama juba mainitud muutus, mis puudutab regulaarselt makstavaid dividende.

Eelmisel aastal kukkus pakendiaktsiis – 88% - miks? Kuidas seda laekumist parandada plaanite?

Pakendiaktsiis vajab kontseptuaalset muudatust. Rahandusministeeriumil on praegu koostamisel eelnõu väljatöötamiskavatsus, mis on kirjas ka valitsuse tööplaanis. See peaks jõudma valitsuse kabinetinõupidamisele lähikuudel. 

Mida ootate sellelt aastalt, kas tuleb sama hea maksulaekumiste aasta kui eelmine?

Rahandusministeeriumi prognoosid on enamasti olnud konservatiivsed ja prognoosivead pole olnud suured. Ka maksuamet töötab hästi ja maksude maksmise kultuur on hea. Olen mõõdukalt optimistlik.

Kui tõenäoline on Eestis suhkrumaks? Kinnisvaramaks? Luksusmaks?

Oleme valitsuse tegevusprogrammis näinud ette kõrge suhkrusisaldusega jookide maksustamise, et vähendada suhkru liigtarbimist. Analüüs ja ettepanekud karastusjookide maksustamise kohta on kavas esitada valitsuse kabinetinõupidamisele arutamiseks veebruaris ja eelnõu peaks valmima mais 2017. Suhkru või kunstmagusainega magustatud jookide maksu eesmärk on tarbimist hinnatõusu kaudu vähendada. Täpsed ettepanekud töötatakse välja eelnõu ettevalmistamise käigus, esialgsel hinnangul peaks maks tooma riigile tulu üle 20 miljoni euro aastas. Teema vajab põhjalikku analüüsi ja ministeeriumide omavahelist koostööd, kuna siin tuleb arvestada nii rahvatervise, riigi rahanduse kui ka ettevõtete huvidega.

Kinnisvara- ega luksusmakse valitsusliidul kehtestada kavas ei ole.

Mida näitab ühe riigi kohta tegelikult see, kui maksulaekumised on väga head?

See näitab, et Eesti majandus, riik ja maksusüsteem toimivad. Valitsus saab majandust, julgeolekut ja heaolu kasvatada vaid kogutud maksuraha toel. See, et meie maksude maksmise kultuur on hea, tähendab ka seda, et inimesed ja ettevõtted saavad aru, et maksude maksmine on ühiskonna toimimiseks vajalik.

Vaata seoseid nende isikute ja firmadega:
Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas