Sesteri meelest on pangalõivul jumet

Erkki Raasukese ja Sven Sesteri arvamused pangalõivust lähevad lahku.  Foto: Andres Haabu
Kaisa Gabral • 2 veebruar 2017

Pangajuhi Erkki Raasukese sõnul võib pangalõiv pankade peakorterid Eestist peletada, kuid rahandusminister Sven Sester peab finantssektori maksustamist mõttekaks.

Valitsuse töölaual olev pangalõivu plaan võib Nordea ja DNB liitumisega tekkiva ühendpanga peakorteri Erkki Raasukese sõnul Eestist ära Lätti või Leetu viia. Sest lõivu korral poleks peakorteri Eestisse loomine majanduslikult mõttekas.

Rahandusminister Sven Sesterit see hoiatus aga ei heiduta. Tema sõnul lähtub finantssektori täiendav maksustamine kahest põhjusest. „Esiteks võivad kriisiolukorras teatud riskid üle kanduda riigile - sellest lähtuvad ka juba kehtivad hoiuste tagamise fondi maksed ning kriisihaldusfondi maksed," selgitas Sester. "Teisalt on käibemaksustamisel nii Eestis kui mujal Euroopas tehtud finantsteenustele erandeid, millel on oma põhjendus ja mida ära kaotada ei saa, kuid mis on panganduse jaoks võrreldes muude ettevõtlussektoriga siiski oluline soodustus.“

Erkki Raasukese sõnul on probleemiks ka see, kui valitsus otsustab tõsta maksuvaba miinimumi 170 eurolt 500 peale, sest nii tekiks puudujääk. Raasukese sõnul olnuks lahendus tõsta üksikisiku tulumaksu 23 protsendi peale ja siis tõsta tulumaksuvaba miinimumi 170 pealt 500 peale. "Need kaks asja tasandavad üksteist. Praegu proovitakse ümber jagada seda, kust meil midagi võtta ei ole – lahmida ettevõtlusest midagi kokku. See on majandusarengule hävituslik,“ arvas Raasuke intervjuus Äripäevale.

Minister Sesteri sõnul kaalub ministeerium finantssektori maksustamisel mitmeid alternatiive, kuid nende hulgas ei ole Raasukese soovitatud üksikisiku tulumaksumäära tõstmist 23 protsendini. „On mõistetav, et ükski majandussektor ei tervita maksutõusu, kuid ma ei toeta kindlasti ettepanekut tõsta pankade asemel kõigi inimeste tulumaksumäära. Pigem oleme liikumas täpselt vastupidises suunas – tööjõumakse alandades," märkis minister.

Pangaliit ei taha soovimatuid tagajärgi

Raasukese sõnul on pangandussektorit maksustada eriti irooniline olukorras, kus Eesti pangandusturg on võrreldes Läti ja Leeduga palju paremini hakkama saanud. „Kui vaadata kolme turgu majanduslikult, aastaid 2008-2015, siis liites kõikide nende pankade maksueelsed kasumid, on Eesti pangandussektor teeninud 1,7 miljardit, Leedus 450 miljonit ja Lätis ollakse 450 miljoni euroga kahjumis. Iroonia on selles, et meie otsustajad tulevad siin välja ideega, et Eesti on koht, kus rakendada pangalõivu,“ märkis Raasuke.

Pangaliidu juhi Katrin Talihärmi sõnul on nii neil kui teistel Eesti pankadel pangalõivu teemat praegu raske kommenteerida, sest pole veel teada plaanitava maksu detailid.

„Maksukeskkonna küsimused võivad olla määrava tähtsusega väga oluliste otsuste juures, seega on oluline, et maksumuudatused ei oleks läbimõtlemata ega põhjustaks Eesti majandusele ja konkurentsivõimele soovimatuid tagajärgi,“ märkis Talihärm kommentaariks.

Hetkel kuum