Oravad kiruvad, valitsus kiidab ennast

Reformierakondlasest riigikogulase Aivar Sõerdi hinnangul on uue valitsuse maksureform läbi aegade kõige tagurlikum maksueksperiment. „Meie suurim probleem majanduses on tootlikkuse mahajäämus palgakasvust ja edukamate Eurooopa Liidu riikidega võrreldes väiksem tootlikkus,“ selgitab ta. „Seega pole vaja stimuleerida mitte lihtsamat ja madalama lisandväärtusega tööd, vaid soodustada keerukamat, enam väljaõpet nõudvat ja kallimat tööd. Loomulikult on vaja ka madalama palgaga töötajate maksukoormust langetada, aga seda saab teha läbi üldise maksuvaba miinimumi tõusu.“

Endine tervise- ja tööminister, reformierakondlane Urmas Kruuse leiab, et Jüri Ratase valitsus tahab inimestelt võtta igasuguse edasipüüdlikkuse ja kohtleb Eesti inimesi saamatutena. „Töö tegemise asemel on ausse tõstetud arutu ümberjagamine ja vabade inimeste ettehooldus,“ arvab ta. „Kuigi uus valitsus on lubanud Eestile suurt majanduskasvu, siis teisest otsast antakse kogu aeg signaali, et taeva pärast ära mingit isiklikku pingutust ega initsiatiivi näita.“

Endine peaminister, reformierakondlane Taavi Rõivas jagab kiitust irooniaga pooleks: „Võib märgata huvitavat korrelatsiooni - need teemad, kus Keskerakond on oma senist seisukohta muutnud, on toonud pigem positiivse tulemuse, ning need, kus IRL on oma varasematest vaadetest kannapöörde teinud, on tähendanud ühte tööõnnetust teise järel.“ Sotsiaaldemokraatide jaoks peaks Rõivase sõnul tegemist olema unistuste valitsusega, aga just nemad on valitsuses kõige enam varju jäänud.

Valitsuse tulevik sõltub Rõivase sõnul kõige enam Keskerakonna sisemistest jõujoontest. „Mida rohkem peavad IRLi ja SDE ministrid õigustama Yana Toomi välispoliitilisi käike ja Keskerakonna “idatiiva” poliitikat, seda raskem on neil oma valijatele silma vaadata.“

IRLi liikmest keskkonnaminister Marko Pomerants arvab end vana kalana võivat kinnitada, et Eestis on elu võimalik ja perspektiivikas ka Jüri Ratase valitsemisperioodil. „Mingit vasakpööret pole toimunud ja mis oluline, erinevate teemadega on võimalik edasi liikuda,“ sõnab ta. „Kindlasti ei saa öelda, et eelnevate valitsuste tegevus oli kuradist ja alles nüüd saab kõik korda. Järjepidevust ei tasu alahinnata. Samas ei tasu ka liiga erutuda, kui keegi valitsuspartneritest mõtleb valjusti oma programmilistest ideedest, olgu ta kas või peaminister. Targa inimesena ta ju teab, et selles valitsuses seda passivärvi vahetuse ideed realiseerida ei õnnestu. IRL sellega ju kaasa ei lähe.“

Endine riighalduse minister, reformierakondlane Arto Aas tunnustab haldusreformi jätkumist, aga valitsuse maksu- ja majanduspoliitika teeb teda murelikuks. „Möödunud aasta lõpus rammiti parlamendist läbi rohkete maksumuudatuste kobarseadus, mis tühistas sotsiaalmaksu langetamise ja muutis palju teisi regulatsioone,“ ütleb ta. „Sellega rikuti ettevõtjatele antud lubadust, et maksumuudatused on vähemalt pool aastat ette teada. Juba esimene samm tehti vales suunas ja usaldusväärsus kahanes.“ Valitsuslepe on tema hinnangul tehtud kiiruga ja pealiskaudselt. „Lihtne, ühetaoline ja madalate määrade maksusüsteem jääb ilmselt ilusaks mälestuseks,“ kahetseb ta. „Kõikide uute ja kasvavate maksukoormiste kiuste on riigieelarve defitsiidis. Nii saab heas korras hoitud riigi rahakott kiiresti tühjaks.“

Keskerakondlasest majandusministri Kadri Simsoni hinnangul on mõni kuu tagasi ametisse asunud valitsus võrreldes varasemate valitsusliitudega tõstnud lauale selgelt enam uuenduslikke ideid, ja on loomulik, et need tekitavad laiapõhjalist diskussiooni. „Ühiskondlik arutelu on aga edasiviiv jõud, mille tulemusena sünnivad paremad lahendused,“ leiab ta.

IRLi justiitsminister Urmas Reinsalu hinnangul suudab võimuliit otsustada ja see on praegu kõige olulisem. „Selles valitsuses on Eesti riigi juhtimisel üle pika aja jälle sisuline diskussioon,“ lausub ta. „See tähendab, et otsuseid juletakse ka üle vaadata ja muuta. Kõige mõjukam senine otsus on tulumaksureform. Vägagi parempoolne ja mõistlik otsus.“

Keskerakonna maaeluminister Tarmo Tamm annab teada, et uus valitsus on oma põhieesmärkidena välja öelnud Eesti rahvaarvu tõusule viimise, majanduse seisakust väljaviimise, ühiskondliku heaolu ja sidususe tõstmise ning riikliku julgeoleku kindlustamise. „Väga oluline ja see, mis meid eelmisest valitsusest tohutult eristab, on suhtumine põllumehesse ja maaelusse üldisemalt,“ lisab ta.

IRLi poliitik Kalle Muuli peab Äripäeva pärimisi sobimatuks. „Olen juba ajakirjanikupõlvest harjunud andma uude ametisse asuvatele inimestele kõigepealt aega atra seada, enne kui hakkan nende töö kohta mingit oma arvamust kujundama,“ ütleb ta. „Kunagi peeti uue valitsuse 100 kriitikavaba päeva ajakirjanduses lausa heaks tooniks ja selle tava rikkujaid ei vaadatud hea pilguga. Saan aru, et Reformierakonna 17 aasta pikkuse valitsusperioodi jooksu on sirgunud uus põlvkond ajakirjanikke, kes vist ei ole sellest igati mõistlikust kombest midagi kuulnud.“