Eestlanna edutati Swedbanki tippu

Aet Altroff  Foto: Andras Kralla
Sirje Rank • 8. veebruar 2017
Jaga lugu:

Aet Altroff on kolmas eestlane, kes on praegu Priit Perensi ja Helo Meigase kõrval Swedbanki tippjuhtkonda edutatud.

Läinud nädalal andis Swedbank teada, et Altroffist saab panga uue üksuse juht, mis hakkab tegelema kliendi väärtuspakkumistega panga neljal koduturul – kolmes Balti riigis ja Rootsis.

Ehk kui vanasti oli nii, et Joosep Toots jäi laenuta, sest tema isik oli pangahärradele tundmata, siis nüüd võib juhtuda nii, et pank läheb vahel ise pakkumistega Ülesoole kohale. „Võib-olla tal on taluhooned kindlustamata. See on risk. Tahame küsida, kas ta on teadlik sellest ja sellele mõelnud,“ näitlikustab Altroff väärtuspakkumise olemust. Klient ei ole enam ammu pangale tundmatu.

Altroffile on uus amet pangas juba ei-tea-mitmes algus. „Ma ei ole kokku lugenud,“ tunnistab ta ja lisab, et see on ka põhjus, miks ta juba üle 20 aasta ühele tööandjale truuks on jäänud.

„Siin on olnud võimalus hästi palju alustada. Ja mitte lihtsalt klassikalises mõttes üles-alla hierarhiliselt, vaid vasakule ja paremale. Olen saanud sukelduda uude valdkonda, saanud uue teami uued ülesanded ja pidanud õhku tõusma,“ räägib naine, kes alustas karjääri Hoiupangas, kui tegelda tuli veel hoiuraamatutega.

Ametikõrgenduse kohta ütleb Altroff, et on „humbled“, aga sõna eestikeelne vaste „alandlikkus“ pole justkui see õige, mis tunnet väljendaks. „Usalduse üle on  alati hea tunne,“ nendib ta lõpuks.

Indrek Neivelt, Pocopay juht, endine Hansapanga juht

Ma tean Aet Altroffi väga hästi. Ta oli meie turunduse teami tugev juht. Inimene, kellel olid kogu aeg jalad maas ja tegi kindlalt oma asjad ära. Aet on väga süsteemne ja ei jäta midagi juhuse hooleks. Mul on temaga ainult väga positiivsed mälestused.

Swedbanki ja üldse pankade väljakutsed saavad suured olema. Turule trügivad uued fintech firmad, telekomid, jaekaupmehed ja loomulikult globaalsed tegijad nagu Amazon või Google. Millist segmenti pangad jäävad teenindama, näitab aeg.

Meeskond, mille liikmeid on praegu veidi alla saja, paikneb neljas riigis. „See on keerulisem, kui siis, kui team on kõrvaltoas,“ möönab Altroff. „See eeldab motivatsiooni ja iseseisvust ning juhilt inimeste suuremat usaldamist. Ja juht peab tundma ennast selles mugavalt,“ kirjeldab ta. Küsimuse peale, kas tema tunneb ennast mugavalt, on vastus kõhklematu „jah“. Ka eelmine amet pangas eeldas piirideülest koostööd Balti riikide vahel.

Aet Altroff on neljas Balti riikide taustaga juht Swedbanki tippjuhtkonnas. Lisaks kuuluvad sinna Swedbanki grupi riskijuht Helo Meigas, Balti panganduse juht Priit Perens ning digipanganduse strateegia juht Girts Berzins.

Kiiresti muutuv ala

Altroff möönab, et panganduse ala ja klientide vajadused on muutumises. Teisalt on ja jäävad baasvajadused – teha makseid, võtta laenu, säästa. Kuid klientide vajaduste ampluaa on lai. „Kes tahab igas ajahetkes odavaimat ja on valmis selleks kombineerima kümmet erinevat teenusepakkujat, kel on selleks aega ja kompetentsi, see suudab skaala ühes otsas saavutada endale parima tulemuse. Teisalt on olemas teenusepakkujad, kes katavad kogu spektrumit. Swedbanki tugevus on seal, kus on olemas lai valik,“ pareerib Altroff küsimuse konkurentsist ja fintech firmade peale tulemisest. „Fintech on meie jaoks potentsiaalne partner,“ ütleb ta, kuid ei täpsusta. Vara veel. „Ei välista koostööd.“ „Mugavat äraolemist“ ta endale ja oma meeskonnale ei eelda ega plaani.

Altroff nendib, et pank ei paku ammu enam üksi tooteid, lisandunud on nõustamised, meeldetuletused, soovitused. „Me näeme, et suudame katta kliendi igapäevavajadustest suuremat spektrit info ja nõuannete näol,“ ütleb ta. Uue üksuse ülesanne on jõuda kliendiandmeid põhjalikumalt analüüsides järeldustele, mille põhjalt rohkem isikustatud soovitusi teha. Lihtsamad näited on sellised, kus vanuse järgi vaadates võib kliendile soovitada puhvrite loomist, kui pole näha, et ta säästmist oleks alustanud, või pakkuda kodu- või autokindlustust, kui seda veel pole. Rohkem Altroff ei avalda, kuid möönab, et analüütika võib välja tuua trende või seoseid, mida palja silmaga ei märka. „See on proovikivi, kas suudame seda reaalselt kliendisuhtluses ära kasutada.“

Ja kui kõike saab mugavalt mobiilist ajada, siis tuleb ka pangateenustel kohaneda. Kliendi tarbimisharjumused on praegu üks suuremaid muutusi, ütleb Altroff.

Nelja turu erinevustest toob Altroff välja, et rootslased on varmamad uute trendidega kaasa minema, rohkem kasutatakse mobiili ja pangakaarte ning eraisikute säästmiskultuur on tugevam. Balti riikides on selgelt ees digitaalsete lahenduste kasutamise kasv. Ka säästmise alal on ruumi edenemiseks, et inimesed ise rohkem oma tuleviku eest hoolitseksid. „Ka väikeste summade kõrvale paremine on pikas perspektiivis parem kui sellega üldse mitte tegelemine,“ ütleb Altroff.

Põhitähelepanu plaanib ta koondada Swedbanki olemasolevatele klientidele ning noortele, kel veel pangasuhet pole.

Isapuhkusest tuleb vahe sisse

Intervjuus ei saa mööda ka sellest, et Rootsis või Rootsi ettevõtetes on naiste edenemine karjääriredelil justkui nähtavam. Altroff arvab, et Rootsis on naised ja mehed tööturul võrdsemad. Ja üks põhjus on isapuhkus. „Risk, et naine või mees võib tööturult mõneks ajaks kõrvale jääda, on võrdne. Nii ei ole tööandjal vahet ja otsus tehakse rohkem professionaalsuse pinnal,“ räägib ta. „Meil (Eestis – toim.) tuleb seal lõtk sisse.“

Eesti majanduskasvust rääkides arvab Altroff, et aitaks see, kui regulatiivne keskkond oleks stabiilsem ja inimesed motiveeritud rohkem õppima ja pingutama. „Kui rohkem pingutamine tasub ära, siis oleme õigel teel,“ ütleb Altroff.

Vaata seoseid nende isikute ja firmadega:
Jaga lugu:
Hetkel kuum