Kaisa Gabral • 8 veebruar 2017

„Nii hullu aastat, kui oli eelmine, ei tohiks tulla!“

Piimakarjakasvatusega tegeleva OÜ Krootuse juhI Ülo Tammeoru sõnul tuleb loota, et piima hind jääks püsima.  Foto: Raul Mee

Kui eelmisel aastal maadlesid piimatootjad raskustega, siis tänavune on alanud rõõmsamates toonides. Piima hind tõuseb, kuid kriis pole veel läbi.

„Keegi täpselt ei oska ennustada, mida lähitulevik ja pikem perspektiiv sektorile toob, kuid piimatöösturid ütlevad ise, et nii hullu aastat, kui oli eelmine, ei tohiks tulla,“ lausus piimakarjakasvatusega tegeleva Krootuse Agro ASi juht Ülo Tammeorg. „Vähemalt need ütlevad nii, kellele mina praegu piima müün." Tema sõnul arvatakse, et mingi langus suvel piima hinnas võib tulla, aga mitte nii hull.

Statistikaameti analüüsist selgus, et võrreldes eelmise aasta jaanuariga kallines toit tänavu jaanuaris 3,7%, mida mõjutasid enim üle 8% kallinenud piim, piimatooted ja munad.

Tammeoru sõnul hakkas toorpiima hind tõusma juba eelmise aasta oktoobris. Vahepeal oli hind tema sõnul isegi nõksu parem kui praegu. „Meie jaoks on hea see, et piima hind on enam-vähem normaalseks taastunud, sellisele tasandile, et tasub toota. Kui see on üle 300 euro tonn toorpiima kohta, siis enamik saab sellega nii hakkama, et ei pea peale maksma,“ rääkis Tammeorg.

Teine positiivne moment, mis seda aastat eelmisest eristab, on Tammeoru sõnul uus valitsuskoalitsioon, kes on põllumeestele hea olnud – taastati üleminekutoetused. „Need veel pole aidanud, kuid loodame, et aitavad eelmisel perioodil ära jäänud investeeringuid hakata tegema. See on vajalik, et üldse edasi kesta,“ ütles ta.

Balbiino ASi juht Kaido Salurand:

„Oleme ainus suurtootja, kes teeb kõik oma jäätised eestimaisest koorest, ning seetõttu on praegune enneolematult kõrge hind meie jaoks suur probleem. Reaalsus on selline, et koore hind on praegu 10 aasta kõrgeim ning hetkel ei ole põhjust arvata, et see võiks saavutada taseme, mis oli veel näiteks aasta eest. Võrreldes aastatagusega on koore hind täna pea topelt kallim!

Soovime, et Eesti inimesed ei peaks hinna tõttu valima välimaiseid alternatiive ning võiks jätkuvalt maiustada just Eesti jäätist, seega nii kaua kui võimalik, me jäätisesõpradele seda hinnatõusu edasi anda ei tahaks. Väikseid korrektuure hinnas oleme olnud sunnitud tegema, et jätkata oma tublidele töölistele õiglase palga maksmist.”

Nende ettevõttel on plaanis teraviljakuivati rekonstrueerimine või uue soetamine pangalaenu abiga. Tammeoru sõnul hoitakse pöidlaid pihus, et pank neid ikka aitaks. „Praegu ongi äriplaan uurimisel. Kas saame panga käest tuge või ei saa. Meil endal miinuseid eelmisest aastast katta vaja pole – tasumata arveid jms. Kasum jääb nulli lähedale ikka ja käive on eelmise perioodiga võrreldes natuke isegi parem,“ rääkis Tammeorg.

Sel aastal muretsevad Tammeoru sõnul rohkem teraviljakasvatajad, sest ilmad on külmad ja lund maas pole – taliviljade kohal on õhus küsimus, mida ja palju alles jääb.

„Kui need pangad nüüd jonnima ei hakkaks“

Pae Farmer OÜ juhatuse liikme Ülo Flauri sõnul on Eesti turg nii väike, et piima hinna tõusu taga on rohkem müügimeeste kokkulepped kui tegelik elu ja olu. „Eesti on nii väike, kohalikud kombinaadid teevad hinna ja siis kaubandus reageerib sellele väga meeleldi, kui on võimalik midagi kuskil kohendada. Seal on ju vaikivad kokkulepped ja need asjad liiguvad iseenesest paika,“ rääkis Flaur.

Tema sõnul oleks ühtpidi kriis piimanduses justkui läbi ja teistpidi pole. "Piima hinna suhtes on võib-olla praegu läbi. Kuid see hind pole veel stabiilne. Toimub korrigeerimine, mis kogu maailmas suures vaates kogu aeg muutub,“ rääkis Flaur ja lisas, et Euroopa Liidus on ladudesse piima ette varutud. Ka võid on tema sõnul palju. „Eesti turul ma ei usu, et piimatoodete hinnatõus jätkub. See tehti nüüd ära,“ rääkis Flaur.

Suurimaks väljakutseks on piimatootjatel tänavu see, et praegune piima hind jääks püsima. „Sel juhul suudame eelmise aasta augu ära täita. Kõigil on negatiivne kaasavara sellesse aastasse. Kel oli teravili ka veel juures, siis see ka ei andnud ju midagi. Sel aastal on põllumajandusettevõtted enamik miinusbilansiga – kahjumiga. See aasta on tagasiteenimise aeg, et saada uuesti normaalsele äritegemise platvormile,“ rääkis Flaur.

Olulist rolli mängib tema sõnul ka pankade käitumine. „Kui pangad ei hakka nüüd kitsendusi looma või jonnima. Palju sõltub nüüd nende heatahtlikkusest ja mõistmisest,“ rääkis Flaur.

Valio Eesti juhi Maido Solovjovi (keskel) sõnul on farmerid ja tänu sellele ka tootjad kriisist kenasti välja tulnud  Foto: Raul Mee

Toiduliidu juht Sirje Potisepp:

„Piimatoodete kallinemise suurim mõjutaja on toorpiima hind, mis tõusis möödunud suve 20 sendilt liitri kohta detsembriks 32 sendile. Samas on kallinenud ka teised tootmise komponendid. Suhkru hind tõusis möödunud aastal maailmaturul kolmandiku võrra. Samuti väljendub toidu hinnas energia märkimisväärne hinnatõus. Kõigele sellele lisandub palgasurve. Juba möödunud aastal prognoosisid toidusektorite esindajad tänavuseks olulist toiduhindade tõusu, millele avaldavad olulist mõju ka vahetunud valituse maksupoliitilised otsused. Selle pinnalt võib eeldada, et hinnatõus jätkub kõigis toidusektorites ja see on alles algus.“ 

Piimatootajd: osa hindu tõusis 20%

Saaremaa Piimatööstuse juhi Ülo Kivise sõnul võib öelda, et alates möödunud aasta augustist tõusma hakanud piimatoodete hinnad annavad märku kriisi möödumisest. Samas vajaks turg stabiilsust ja kohanemist. „Ükskõik, millisest sektorist jutt, siis rallimised ei ole kunagi head. Kiirete liikumiste puhul, kas siis üles või alla, kaasnevad alati spekulatsioonid, mis tekitavadki koosmõjus suuremat resonantsi, kui turu olukord tegelikult peaks välja andma,“ märkis Kivine.

Tema sõnul tõusis möödunud aasta teises pooles toorpiima hind 120 päevaga ligikaudu 55%, mis on ebanormaalselt suur muutuja, arvestades lühikest aega. „Praeguseks väljakujunenud tase on lubav ja pakub piimatootjatele enam turvalist majandamist kui eelnenud 24 kuud. Kuivõrd tooraine osakaal piimatoodetes, eriti juustus ja võis, on valdav, siis mõjutas tooraine hinnatõus ka lõpptoodete hindu, mis võrreldes eelmise aastaga on erinevatel kaubagruppidel tõusnud enam kui 20%,“ märkis Kivine.

Tema sõnul on toidu hind alati liikunud mingil määral koos kütuse hinnaga. „Edasine sõltub vägagi palju suuremas regioonis toimuvast,“ jäi Kivine tuleviku koha pealt ebamääraseks.

Valio Eesti juhi Maido Solovjovi sõnul võib möödunud kahte aastat piimanduses pidada kriisiks, mitte sesoonseks võnkeks. „Langesid kokku kaks erakorralist ja ebasoodsat asjaolu, Venemaa embargo ja piimakvootide kadumine Euroopas, mis tekitasid suure ületoodangu,“ märkis Solovjov. Samas ei ole piimatootmine vaatamata piimakarja vähenemisele Eestis siiski palju kahanenud ja Eesti farmerid ning tänu sellele ka tootjad on kriisist võrdlemisi hästi välja tulnud. „Kriis on küll möödas, aga töö tootmispotentsiaali kasvatamise nimel peab kindlasti veel jätkuma,“ lisas ta.

Kuna hind hakkas tõusma, siis saavad Solovjovi sõnul nii piimatootjad kui ka tööstused, kelle käibed ja kasumid on olnud vahepeal väga suures languses, mõnevõrra kergendunult hingata. Kuna kevade lähenedes hakkab ka toorpiima pakkumine kasvama, on Solovjovi hinnangul tõenäoline, et hinnatõus kuigi kaua ei jätku. „Milliseks kujunevad hinnad suvel, on veel vara hinnata – avatud majanduse tingimustes reageerib meie turg sellele, milliseks kujuneb pakkumine ülejäänud Euroopas, ja seda on täna võimatu ennustada,“ lisas ta.

Hetkel kuum