„Päike paistab – raha tiksub“

Kunagine põllumajandusminister Vello Lind näeb, et Eesti peaks eksportima päikeseenergiat.  Foto: Andras Kralla
Kristel Härma • 9. veebruar 2017
Jaga lugu:

Kunagine põllumajandusminister Vello Lind on pensionile jäänuna mõelnud Eesti riigile plaani, kuidas raha tulusalt päikesepaneelidesse paigutada.

„Põrand on soe, ärge muretsege,“ palub eksminister Lind külla saabunutel julgelt jalanõud ukse juurde jätta. Ehkki Eesti päikesevaesel ja jahedal talvel päikeseenergia tube ei küta, on ta otsustanud paigutada raha just päikesepaneelidesse.

Õues seisabki päikese ootel Laisk Liisu, nagu Lind oma päikesepaneele hellitavalt kutsub – 50 000 euro eest soetatud kaks rida paneele toovad rohkem raha tagasi kui raha hoidmine pangas hoiusel. Ta vaatab päikesepaneele kui pikaajalist investeeringut, mis peaks tulu tooma ka tema lastele ja lastelastele.

„Pangast ma sain 0,04 protsenti tulu aastas. Siin ma saan 1-2 protsenti. Vähe, aga siiski,“ hindab ta oma investeeringut. „See jääb ka järgnevateks aastakümneteks. Ta on niimoodi ehitatud.“

Päikeseelektri tootmine on muutunud populaarsemaks

2014. aastal andis enda toodangu, mis tarbimisest üle jäi, jaotusvõrku 200 päikeseenergia tootjat, mahuga 0,5 gigavatt-tundi

2015. aastal oli neid tootjaid 400, mahuga 1,5 gigavatt-tundi

2016. aastal andsid enda päikeseelektri jaotusvõrku 700 tootjat, mahuga 2,8 gigavatt-tundi

Päike mugavam kui tuul

Suvel saab tema Tabasalus asuv maja kogu vajamineva elektri päikesest. Mis üle jääb, ostab Alexela ära, ja kui päikesest väheks jääb, lülitub majapidamine automaatselt tavaelektrile.

Lind loodab, et päikesepaneelid tema koduõuel jäävad ka lastelastele, sest nende eluiga võiks olla 30–40 aastat. Erinevalt tuuleenergiat tootvatest tuulikutest ei vaja päikesepaneelid erilist tegelemist ega hooldamist. „Neil ei ole ühtegi pöörlevat osa. Aga mis on tuulikutel? Kui on liigne tuul, siis tuleb pidurdada. Kui ei ole tuult, ei lähe ta üldse käima. Ja kõik pöörlevad osad, tahad või ei taha, aga seal tuleb midagi vahetada. Siin ei ole mitte midagi vahetada. Päike paistab – raha tiksub,“ on Lind kindel, et päikesepaneelid on õige valik.

Enda pere ja järeltulevate põlvede tarbeks väikest päikeseenergiaparki pidaval mehel on aga suurem idee. Sarnase pargi võiks ehitada endale ka Eesti riik – ja igal aastal teenida sellega 10 miljonit eurot. Mõistagi oleks see park kordades suurem – see võtaks enda alla 150 hektarit. Ta võrdleb 80–100 miljonit maksma minevat päikeseelektrijaama investeeringuga linnahalli konverentsikeskuseks ehitamisega. Erinevalt linnahallist oleks päikesepaneelidega tema sõnul tulu teenimine kindel.

Päikest paistab sama palju kui Saksamaal

See ei ole mingi Stalini päike, mida saab ära keelata. Ja teda paistab, sõna otseses mõttes paistab rohkem või samaväärselt nagu Kesk-Saksamaal,“ lausub Lind entusiastlikult ja lisab, et päikest peaks paistma meil ligikaudu 2000 tundi aastas.

Tema müüb enda toodetud päikeseenergia Alexela kaudu riigile ja saab sellest 5 eurosenti kWh pealt. „Angela Merkel Saksamaal maksab oma tootjatele, kes müüvad, 20 eurosenti kWh. Näete – neljakordne vahe. Ma saan aru, et seal on teised palgad ja nii edasi...“ ütleb ta, kuid lisab, et just seda hinnavahet peaks Eesti riik ekspordis ära kasutama.

„Kui meie toodame 5 sendiga ja kui siit on „paelad“ olemas ja Saksamaale 10 sendiga müüa, on päris selge, et see on eksport. Saksamaa ostab kohe!“ Linnu arvates jätaks Saksamaa siis oma kivisöejaamad seisma, et puhast ning taastuvat päikeseenergiat osta.

Teet Kerem,, Eesti Energia tootearendusjuht

 Eestist ei saa päikeseenergiat otse Saksamaale müüa

Endise põllumajandusministri Vello Linnu idee rajada Eestisse päikesepaneelide park, mille toodetud energiat eksportida Saksamaale, pole realiseeritav. Eestis tegutsev elektrijaam saab enda toodetud elektrit müüa ainult Nord Pool Spot Eesti hinnapiirkonnas või siis otse teistele elektritarbijatele või elektrikauplejatele kohalikus regioonis. Otse Saksamaale müümine ei ole võimalik, sest riikide põhivõrguettevõtjad (nagu Eestis on Elering) vastutavad ülepiiriliste füüsiliste võimsuste määramise eest ja keegi ei saa lihtsalt niisama neid ise kasutama minna.

Maa on välja vaadatud

„Selleks peab olema plats. Ja selleks on plats olemas,“ teatab Lind. Harku valla pankrannikul on 200 hektarit tühja maad, mis tema hinnangul sobib ainult päikeseenergia tootmiseks, sest seal on paepinnas ja vaid 1 sentimeeter künnikihti, mistõttu midagi muud seal toota ei saa. „Seal ei kasva õieti rohi ka. Kevadel, kui lume sulamise aeg on ja esimesed vihmad, siis midagi tuleb. Aga see on nädal-kaks ja ei ole vaja isegi niita.“ Tema hinnangul saaks päikeseenergia tootmiseks kasutada sellest 150 hektarit, et päikesekiiri ei segaks puud ega majad.

Linnu arvutuste järgi on ühelt hektarilt võimalik toota umbes 700 000 kWh päikeseenergiat. „Kui see korrutada 150ga, siis saate kuskil 100 miljonit kWh.“ Tema arvates saaks seda väga hästi eksportida ja müüa selle hinnaga, mida Saksamaa ostaks. „See tähendab, et sellega on võimalik saada puhast raha kätte umbes 10 miljonit eurot aastas,“ on ta oma idees kindel.

Smarten ostis pangalaenuga päikesepaneelid

Investeering päikesepaneelidesse vähendas logistikakeskuse energiakulu pea poole võrra.

„Meil oli just valmimas uus logistikakeskus, millel on piisavalt suur energiatarve ja samas väga suur katusepind ning oli suhteliselt loogiline asjade käik päikesepaneelidesse investeerida. Võib öelda, et põhimõtteline otsus nii juhtkonnas kui ka nõukogus tuli kiiresti,“ rääkis Smarten Logisticsi juht Mait Miller. Päikesepaneelid ostsid nad pangalaenuga.

Kuna Smarten võttis päikesepaneelid kasutusele uues majas, kus nad kasutavad esmakordselt ka liikumisanduritega LED-valgustust, vähenes energiakulu võrreldes seniste laopindadega ruutmeetri pealt pea poole võrra. „See võit omakorda jagunes enam-vähem pooleks päikesepaneelide ja LED-valgustuse vahel.“

Päikesepaneelide paigaldamist kavandava ja nõustava Kuren Projekt OÜ juhatuse liikme Andres Metsmägi sõnul on päikeseelektrijaama ehitamine suhteliselt turvaline ja muretu rahapaigutus. Igapäevast tegevust park ei nõua ning kogu protsessi kontrollib automaatika.

„Mõtteviis peaks kõigil roheline olema, aga ma arvan, et rahalise tasuvuse poole pealt on tõesti nii, et mida suurem tarbimine, seda tasuvam,“ ütles Metsmägi. Tema sõnul peaksid suuremate elektrijaamade ehitamisele eelkõige mõtlema need ettevõtted, kellel on suur tarbimine. „Kui ise toodetava elektri ära tarbid, on tasuvusaeg kõige lühem.“

Palju paberimajandust

Milleri hinnangul võiksid päikesepaneelid kasutusele võtta ettevõtted, kellele keskkonnasõbralikkus on oluline ja keda rahuldab selle investeeringu tasuvusaeg. Päikeseenergia tootmisega alustamise keerukus sõltub tema sõnul palju partneritest ehk projekteerijast ja paigaldajast. Smarten kasutas ka konsultantide abi. „Kui see meeskond on tugev, siis suuri takistusi ei tohiks olla, kuigi paberimajandust on päris palju, sest energeetikas on kõik väga täpselt reglementeeritud.“

Metsmägi sõnul võib tõepoolest algus keeruline olla. „Kui sa laua tagant tuled ja mõtled, et hakkad tegema, siis esimest korda tehes on päris palju bürokraatiat, millest peab läbi närima. Kui me esimest korda seda tegime, siis Eleringil ja Elektrilevil ei olnudki sellist inimest, kes sinuga tegeleks. Nüüd on see asi paranenud. Mõlemas ettevõttes on inimene, kes tunneb valdkonda ja kes saab sind aidata,“ rääkis ta.

Kuna päikeseenergiapark läheb paika rohkem kui 20 aastaks, tasuks Metsmägi sõnul kindlasti otsida üles mõni kogemustega inimene. „Õige paigutus mõjutab väga oluliselt toodetava elektrienergia hulka ja esmakordselt asju ajades on ka paberimajandust ka päris palju.“ Näiteks kui plaanitava jaama võimsus on üle 100 kW, tuleb tema sõnul koostööd teha kohaliku omavalitsuse, võrguvaldaja, konkurentsiameti, Eleringi ja päästeametiga.

Metsmägi sõnul ei ole paneele valides tehnoloogiliselt väga vahet – odavamad toodavad lihtsalt vähem ja on lühema elueaga, kallimad vastupidi. „Väga tähtis on soetada korralik inverter.  Soovitaksin kindlasti mõne Euroopa tootja omasid,“ oli siiski tema soovitus.

Vaata seoseid nende isikute ja firmadega:
Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas