- OMX Baltic0,04%302,27
- OMX Riga0,05%893,37
- OMX Tallinn0,14%2 069,46
- OMX Vilnius0,3%1 201,12
- S&P 5000,52%6 204,95
- DOW 300,63%44 094,77
- Nasdaq 0,47%20 369,73
- FTSE 100−0,43%8 760,96
- Nikkei 225−0,94%40 108,65
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,24
- OMX Baltic0,04%302,27
- OMX Riga0,05%893,37
- OMX Tallinn0,14%2 069,46
- OMX Vilnius0,3%1 201,12
- S&P 5000,52%6 204,95
- DOW 300,63%44 094,77
- Nasdaq 0,47%20 369,73
- FTSE 100−0,43%8 760,96
- Nikkei 225−0,94%40 108,65
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,24
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kaupade import tegi erakorralise hüppe
Äripäeva andmetel võis jaanuari ülikõrge imporditõusu taga olla kahe laeva Tõll ja Megastar ost. Sellele viitavad statistikaameti andmed sisseveo koha Soomest ja Poolast.
Ekspordi kasvu mõjutas enim mineraalsete toodete väljaveo suurenemine ning impordi suurt kasvu ühekordsed tehingud transpordivahenditega.
2017. aasta jaanuaris eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 0,9 miljardi euro väärtuses ning imporditi Eestisse 1,4 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 430 miljonit eurot (2016. aasta jaanuaris 155 miljonit eurot). Rekordilise kaubavahetuse puudujäägi peamiseks põhjuseks on ühekordsed tehingud transpordivahenditega. Ilma ühekordsete tehinguteta suurenes import 12% ja kaubavahetuse puudujääk oli 164 miljonit eurot.
Kaupade ekspordi peamised sihtriigid olid jaanuaris Soome (15% Eesti koguekspordist), Rootsi (15%) ja Läti (9%). Eksport kasvas enim Hollandisse (25 miljonit eurot ehk kaks korda), Soome (16 miljonit eurot) ja Saksamaale (15 miljonit eurot). Eksport kasvas Hollandisse peamiselt mineraalsete toodete, Soome põllumajandussaaduste ja toidukaupade ning Saksamaale elektriseadmete väljaveo suurenemise tõttu. Eksport kahanes enim Rootsi.
Kaupadest eksporditi enim elektriseadmeid, puitu ja puittooteid ning mineraalseid tooteid. Väljaveo suurenemist mõjutas mineraalsete toodete (kasv 39 miljonit eurot) ning metalli ja metalltoodete (kasv 27 miljonit eurot) eksport. Vähenes mehaaniliste seadmete väljavedu.
Eesti päritolu kaupade osatähtsus moodustas jaanuaris 73% kogu ekspordist. Võrreldes 2016. aasta jaanuariga suurenes 2017. aasta jaanuaris Eesti päritolu kaupade väljavedu 14%, samas reeksport ehk välismaalt sisse toodud kaupade taasväljavedu 12%. Eesti päritolu kaupade ekspordi kasvu mõjutas enim metalli ja metalltoodete (sh metalli jäätmed), puidu ja puittoodete (sh okaspuidust hööveldatud lauad), ning mineraalsete toodete (sh põlevkiviõli, kütteõli) väljaveo suurenemine. Eesti päritolu kaupa veetakse enim Rootsi, Soome ja Saksamaale. Kõige enam kasvas Eesti päritolu toodete väljavedu Saksamaale (13 miljoni euro võrra) ja samas vähenes Rootsi (23 miljoni euro võrra).
2017. aasta jaanuaris imporditi kõige enam kaupu Soomest (27% Eesti koguimpordist), Leedust (10%), Saksamaalt (8%) ja Venemaalt (8%). Kõige rohkem kasvas import Soomest (kasv 226 miljonit eurot ehk ligi kolm korda) ja Venemaalt (kasv 44 miljonit eurot). Enim kahanes import Ungarist (langus 4 miljonit eurot).
Kaupadest imporditi Eestisse enim transpordivahendeid, elektriseadmeid ja mineraalseid tooteid. Enim mõjutas impordi kasvu transpordivahendite (sh laevad), mineraalsete toodete (sh mootorikütus) ning metalli ja metalltoodete (sh lehtvaltstooted) sisseveo suurenemine. Enim kahanes mehaaniliste seadmete sissevedu.
2017. aasta jaanuaris kasvas väliskaubanduse ekspordi mahuindeks 2% ja impordi mahuindeks võrreldes möödunud aasta sama perioodiga 12%.
Enimloetud
3
6
“Loomulikult läheb kõik kohe kallimaks!”
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
“Loomulikult läheb kõik kohe kallimaks!”
Kvaliteetsed teksad tunneb ära niidi järgi
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Intervjuu maailmakuulsa infosõja asjatundjaga
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele