• Jaga lugu:

    Eesti Gaas sõdib valitsuse otsuse vastu

    Eesti Gaas tahab, et õiguskantsler hindaks, kas gaasiaktsiisi tõus on õigustatud. Gaasi senise kallinemisega on ettevõtted juba hoobi saanud.

    Mina ei näe gaasil Vene karu varju.

    Ants Noot
    Eesti Gaasi tegevjuht
    „Jaanuaris oli gaasiaktsiisi arve 7000 eurot suurem, kui oleks eelmisel aastal olnud,“ ütles köögiviljakasvataja Grüne Fee juht Raivo Külasepp ja nentis, et kui gaasiaktsiisi kosumine kiireneb, läheb olukord veel nutusemaks. "Kuna aktsiisitõus halvendab meie konkurentsivõimet, siis on sellel ka pidurdav mõju investeerimisotsustele."
    Varem kulutas Grüne Fee aastas pea 8 miljonit normaalkuupmeetrit. Kallinev gaas sundis aga vahetama energiaallikat, misjärel kukkus gaasi kogus 5 miljonile kuupmeetrile. Külasepp ennustab, et hinna tõustes väheneb selle tarbimine veelgi.
    „Lätis on katmikaiandid gaasiaktsiisist üldse vabastatud. Oleme ebavõrdses olukorras, kui samal turul konkureerida tahame. Toote omahind on kahtlemata kõrgem,“ märkis Külasepp ja lisas, et maaeluminister Tarmo Tamm lubas, et kaalutakse ka neile erandi tegemist.
    Eesti Gaasi nõukogu esimees Ain Hanschmidt tunnistas jaanuaris, et kahetseb Eesti Gaasi ostu, kui mõtleb gaasiaktsiisi ootamatule tõusule. “Eks oleme praegu hirmul,” lausus Hanschmidt, kelle arvutused ütlevad, et gaasiaktsiis kosub 2014. aastast kuni 2020. aastani 3,4 korda.
    Otsivad abi
    Eesti Gaas pöördus nüüd õiguskantsleri poole, kuna eelmise aasta lõpul vastu võetud seadus läheb ettevõtte hinnangul vastuollu põhiseadusega.

    Valitsuse otsusega kerkib maagaasi aktsiisimäär tunduvalt aastatel 2018 kuni 2020.

    Igal aastal on kasv 25%. Iga eelneva aastaga võrreldes kallineb maagaasi lõpphind 2,5 kuni 5,4 protsendi võrra. Kokku tõstetakse 2020. aastaks selle aastaga võrreldes aktsiisimäära ligi kaks korda 40,52 eurolt 79,14 eurole.

    Riigieelarvesse toob tõus järgmisel aastal eeldatavalt 6 miljonit, 2019. aastal 11 miljonit ja 2020. aastal 19 miljonit eurot.

    Gaasiettevõtte hinnangul riivab alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadus ebaproportsionaalselt gaasiettevõtjate ja muude gaasi kasutavate ettevõtjate ettevõtlusvabadust. Samuti diskrimineerib maagaasi-võrguettevõtjaid võrreldes teiste kütteliikide aktsiiside maksjatega.
    Järsk aktsiisitõus rikub veel õiguspärase ootuse põhimõtet ning on vastuolus hea õigusloometavaga. Viimast juba seetõttu, et seadus võeti vastu asjasse puutuvaid isikuid kaasamata, kavandatavate muudatuste mõju analüüsimata ja jõustumiseks piisavat aega jätmata.
    Eesti Gaasi tegevjuht Ants Noot rääkis, et neist kõige kaalukamaks peab ta võrdset kohtlemist. Ta lisas, et peale selle on gaasi kasutamine keskkonnasõbralik. “Ja gaasi aktsiis on kõrgem, mis on risti vastupidine ideoloogiale, kui keskkonnaaspekti silmas pidada,” lausus Noot.
    Noot leiab, et raha otsides ei arvesta riik paljude nüanssidega. “Eesmärk on riigieelarve tulusid suurendada. Muid, ettevõtlusvabadust, konkurentsivõimet ja keskkonnaeesmärke, ei kaaluta,” lausus ta. “Kui ettevõtjad ja kodukütjad vaatavad, et maagaasi maksustatakse kõrgemalt, siis hakatakse võib-olla kütteseadmeid vahetama. Maagaasi tarbimine läheb alla, mis ei tähenda, et eelarvesse rohkem tulusid laekuks.”
    Investeerimisel küsimärk
    Noot avaldas, kuidas tekkis mõte õiguskantsleri poole pöörduda. “Mõtlesime seda kohe alguses. Kui õlletööstuse liit ka pöördumise tegi, siis andis see meile julgust juurde,” ütles ta. “Riigil läheb hästi, kui majandusel on hästi. Majandust peaks tegelikult turgutama ja julgustama investeerima.”
    Noot märkis, et investorid kahtlevad, kas Eestisse investeerida, sest ei tea, millal taas maksumuudatused löögi annavad. “Energiat vajavaid ettevõtteid ei ole mõttekas Eestisse luua. Lihtsalt ei ole mõtet siin äri ajada, see on kõige kurvem. Uurisin, kuidas Soome kolleegidel on: terve tööstussektor on maagaasi aktsiisist vabastatud,” sõnas Noot.
    Teevad erandeid
    Majandus- ja rahandusministeerium esitavad sel kevadel ettepanekud, mis leevendaksid gaasiaktsiisi tõusu energiamahukatele ettevõtetele. Rahandusministeerium selgitas, et aktsiisimäärade tõusu ning mõju tööstusettevõtetele on arutatud ja otsused võetakse vastu koos riigi eelarvestrateegiaga hiljemalt järgmise kuu lõpus.
    Erisuste tegemisel ei tohiks Noodi sõnul keskenduda absoluutnumbritele. „Lõpuks ongi nii, et neli või viis ettevõtet saavad maksusoodustused ja samas tuhanded ettevõtjad ei saa, kuigi proportsionaalselt on neil gaasikulu suur,“ rääkis ta ja lisas, et päevakorral oli erisuste tegemine ka valdkondade kaupa. „See ei ole ka õige. Miks näiteks metsatööstus on olulisem kui toiduainetetööstus?“
    Gaasi ümber hõljub Venemaa aura. „On viidatud, et gaas ei ole omamaine, tuleb Gazpromist. Klaipedas on LNG terminal, mis suudaks terve Eesti tarbimise rahuldada. Mina ei näe gaasil Vene karu varju,“ ütles Noot.
  • Hetkel kuum

Kaks kriisikärbest, mis vajavad mitut tabavat hoopi
Järsult suurenenud arvetega toimetulek ja energiapoliitika on probleemid, mis vajavad mõlemad kiireid otsuseid, kuid erinevat lähenemist – neid ei saa ühe ja sama võttega lahendada, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Järsult suurenenud arvetega toimetulek ja energiapoliitika on probleemid, mis vajavad mõlemad kiireid otsuseid, kuid erinevat lähenemist – neid ei saa ühe ja sama võttega lahendada, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
S&P 500 ja Nasdaq suutsid nädala rohelises lõpetada
Volatiilne nädal lõppes pankade kahetiste tulemustega ja jaemüügi oodatust suurema langusega, vahendab Yahoo Finance.
Volatiilne nädal lõppes pankade kahetiste tulemustega ja jaemüügi oodatust suurema langusega, vahendab Yahoo Finance.
Venemaa kasseeris gaasimüügilt topeltsumma
Venemaa teenis eelmise aasta 11 kuuga gaasi müügilt üle kahe korra suurema summa kui aasta varem, müües gaasi vaid 2,5 protsenti rohkem, näitavad Venemaa tolli andmed.
Venemaa teenis eelmise aasta 11 kuuga gaasi müügilt üle kahe korra suurema summa kui aasta varem, müües gaasi vaid 2,5 protsenti rohkem, näitavad Venemaa tolli andmed.
Raadiohommikus: kiire kasvu saladused ja Eesti firma müük üleilmsele hiiule
Äripäeva raadio reedene hommikuprogramm keskendub kiirele kasvule ja arengule. Juttu tuleb mitmekordse gasellitiitli tagamaadest ja kiirelt arenevatest ettevõtetest, millest ühe omanikuks võib saada ka iga raadiokuulaja. Juttu tuleb ka, kuidas šokolaaditootja lõikab kasu teaduskoostööst.
Äripäeva raadio reedene hommikuprogramm keskendub kiirele kasvule ja arengule. Juttu tuleb mitmekordse gasellitiitli tagamaadest ja kiirelt arenevatest ettevõtetest, millest ühe omanikuks võib saada ka iga raadiokuulaja. Juttu tuleb ka, kuidas šokolaaditootja lõikab kasu teaduskoostööst.