- OMX Baltic0,22%319,39
- OMX Riga0,1%972,31
- OMX Tallinn−0,06%2 228,28
- OMX Vilnius0,43%1 512,81
- S&P 500−1,09%7 659,44
- DOW 30−0,34%52 002,41
- Nasdaq −2,14%26 140,03
- FTSE 1000,38%10 881,9
- Nikkei 2251,39%65 324,29
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,89
- GBP/EUR0,00%1,19
- EUR/RUB0,00%94,58
- OMX Baltic0,22%319,39
- OMX Riga0,1%972,31
- OMX Tallinn−0,06%2 228,28
- OMX Vilnius0,43%1 512,81
- S&P 500−1,09%7 659,44
- DOW 30−0,34%52 002,41
- Nasdaq −2,14%26 140,03
- FTSE 1000,38%10 881,9
- Nikkei 2251,39%65 324,29
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,89
- GBP/EUR0,00%1,19
- EUR/RUB0,00%94,58
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eesti Gaas sõdib valitsuse otsuse vastu
Mina ei näe gaasil Vene karu varju.
Eesti Gaasi tegevjuht
„Jaanuaris oli gaasiaktsiisi arve 7000 eurot suurem, kui oleks eelmisel aastal olnud,“ ütles köögiviljakasvataja Grüne Fee juht Raivo Külasepp ja nentis, et kui gaasiaktsiisi kosumine kiireneb, läheb olukord veel nutusemaks. "Kuna aktsiisitõus halvendab meie konkurentsivõimet, siis on sellel ka pidurdav mõju investeerimisotsustele."
Varem kulutas Grüne Fee aastas pea 8 miljonit normaalkuupmeetrit. Kallinev gaas sundis aga vahetama energiaallikat, misjärel kukkus gaasi kogus 5 miljonile kuupmeetrile. Külasepp ennustab, et hinna tõustes väheneb selle tarbimine veelgi.
„Lätis on katmikaiandid gaasiaktsiisist üldse vabastatud. Oleme ebavõrdses olukorras, kui samal turul konkureerida tahame. Toote omahind on kahtlemata kõrgem,“ märkis Külasepp ja lisas, et maaeluminister Tarmo Tamm lubas, et kaalutakse ka neile erandi tegemist.
Eesti Gaasi nõukogu esimees Ain Hanschmidt tunnistas jaanuaris, et kahetseb Eesti Gaasi ostu, kui mõtleb gaasiaktsiisi ootamatule tõusule. “Eks oleme praegu hirmul,” lausus Hanschmidt, kelle arvutused ütlevad, et gaasiaktsiis kosub 2014. aastast kuni 2020. aastani 3,4 korda.
Otsivad abi
Eesti Gaas pöördus nüüd õiguskantsleri poole, kuna eelmise aasta lõpul vastu võetud seadus läheb ettevõtte hinnangul vastuollu põhiseadusega.
Tasub teada
Valitsuse otsusega kerkib maagaasi aktsiisimäär tunduvalt aastatel 2018 kuni 2020.
Igal aastal on kasv 25%. Iga eelneva aastaga võrreldes kallineb maagaasi lõpphind 2,5 kuni 5,4 protsendi võrra. Kokku tõstetakse 2020. aastaks selle aastaga võrreldes aktsiisimäära ligi kaks korda 40,52 eurolt 79,14 eurole.
Riigieelarvesse toob tõus järgmisel aastal eeldatavalt 6 miljonit, 2019. aastal 11 miljonit ja 2020. aastal 19 miljonit eurot.
Gaasiettevõtte hinnangul riivab alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadus ebaproportsionaalselt gaasiettevõtjate ja muude gaasi kasutavate ettevõtjate ettevõtlusvabadust. Samuti diskrimineerib maagaasi-võrguettevõtjaid võrreldes teiste kütteliikide aktsiiside maksjatega.
Järsk aktsiisitõus rikub veel õiguspärase ootuse põhimõtet ning on vastuolus hea õigusloometavaga. Viimast juba seetõttu, et seadus võeti vastu asjasse puutuvaid isikuid kaasamata, kavandatavate muudatuste mõju analüüsimata ja jõustumiseks piisavat aega jätmata.
Eesti Gaasi tegevjuht Ants Noot rääkis, et neist kõige kaalukamaks peab ta võrdset kohtlemist. Ta lisas, et peale selle on gaasi kasutamine keskkonnasõbralik. “Ja gaasi aktsiis on kõrgem, mis on risti vastupidine ideoloogiale, kui keskkonnaaspekti silmas pidada,” lausus Noot.
Noot leiab, et raha otsides ei arvesta riik paljude nüanssidega. “Eesmärk on riigieelarve tulusid suurendada. Muid, ettevõtlusvabadust, konkurentsivõimet ja keskkonnaeesmärke, ei kaaluta,” lausus ta. “Kui ettevõtjad ja kodukütjad vaatavad, et maagaasi maksustatakse kõrgemalt, siis hakatakse võib-olla kütteseadmeid vahetama. Maagaasi tarbimine läheb alla, mis ei tähenda, et eelarvesse rohkem tulusid laekuks.”
Investeerimisel küsimärk
Hetkel kuum
Noot avaldas, kuidas tekkis mõte õiguskantsleri poole pöörduda. “Mõtlesime seda kohe alguses. Kui õlletööstuse liit ka pöördumise tegi, siis andis see meile julgust juurde,” ütles ta. “Riigil läheb hästi, kui majandusel on hästi. Majandust peaks tegelikult turgutama ja julgustama investeerima.”
Noot märkis, et investorid kahtlevad, kas Eestisse investeerida, sest ei tea, millal taas maksumuudatused löögi annavad. “Energiat vajavaid ettevõtteid ei ole mõttekas Eestisse luua. Lihtsalt ei ole mõtet siin äri ajada, see on kõige kurvem. Uurisin, kuidas Soome kolleegidel on: terve tööstussektor on maagaasi aktsiisist vabastatud,” sõnas Noot.
Teevad erandeid
Majandus- ja rahandusministeerium esitavad sel kevadel ettepanekud, mis leevendaksid gaasiaktsiisi tõusu energiamahukatele ettevõtetele. Rahandusministeerium selgitas, et aktsiisimäärade tõusu ning mõju tööstusettevõtetele on arutatud ja otsused võetakse vastu koos riigi eelarvestrateegiaga hiljemalt järgmise kuu lõpus.
Erisuste tegemisel ei tohiks Noodi sõnul keskenduda absoluutnumbritele. „Lõpuks ongi nii, et neli või viis ettevõtet saavad maksusoodustused ja samas tuhanded ettevõtjad ei saa, kuigi proportsionaalselt on neil gaasikulu suur,“ rääkis ta ja lisas, et päevakorral oli erisuste tegemine ka valdkondade kaupa. „See ei ole ka õige. Miks näiteks metsatööstus on olulisem kui toiduainetetööstus?“
Gaasi ümber hõljub Venemaa aura. „On viidatud, et gaas ei ole omamaine, tuleb Gazpromist. Klaipedas on LNG terminal, mis suudaks terve Eesti tarbimise rahuldada. Mina ei näe gaasil Vene karu varju,“ ütles Noot.
Hetkel kuum
Venemaa korraldas ühe suurima rünnaku Ukraina energiataristule
Podcastid
18 akadeemilist tundi, millest 16 tundi auditoorset tööd ja 2 tundi iseseisvat kodutööd
Kursuse maht 72 akadeemilist tundi (jaotatud 4-le päevale), millest 32 ak h on auditoorne õpe ja 40 ak h iseseisev õpe.
Enimloetud
2
3
4
5
Viimased uudised
Venemaa korraldas ühe suurima rünnaku Ukraina energiataristule
Tagasi Äripäeva esilehele