Märt Belkin • 7 aprill 2017

Eesti Energia plaanib Jordaaniasse hiiglaslikku õlitehast

"Jordaania põlevkivi sobib Enefit-seadmele ideaalselt, õli tuleb," ütles Eesti Energia Jordaania arendusprojektide juht Andres Anijalg.  Foto: Andres Haabu

Eesti Energia arendatud Jordaania elektrijaama ehitus on käima läinud. Nüüd plaanib riigifirma liikuda edasi projektiga rajada jaama kõrvale suur õlitehas.

Uue Jordaania tehase tootmismaht võiks seniste analüüside järgi ulatuda 20 000 barreli põlevkiviõlini päevas. See on kaks korda rohkem kui Eesti Energia praegune tootmisvõimsus Eestis – 9500 barrelit päevas. Kontseptsiooni vaatab riigifirma praegu üle, nii et tehase tegelik tootmismaht võib muutuda.

Õliprojekt on Eesti Energia jaoks taustal olnud juba aastaid. Just sellest algas 2006. aastal koostöö Jordaania valitsusega. Eestisse olukorraga tutvuma tulnud jordaanlased avastasid aga Narva elektrijaamad ning tahtsid esmalt edasi liikuda põlevkivist elektri tootmisega.

Nii jäi õlitehase rajamise projekt ootele, kuna kaht nii suurt projekti paralleelselt ei arenda. Nüüd, mil elektrijaama ehitus on käima läinud, hakkab riigifirma õliprojektiga tegelema. "Tehniliselt on ta läbi testitud, Jordaania põlevkivi sobib Enefit-seadmele ideaalselt, õli tuleb," ütles Eesti Energia Jordaania arendusprojektide juht Andres Anijalg.

Õliprojekti juures tahab riigifirma olla arendaja – suhe pankade ja partneritega peaks olema sisuliselt sama kui elektrijaama rajamisel. "Olla arendaja, valmistada see projekt ette, nii et see on usaldusväärne ja vastuvõetav pankadele ja investoritele," kirjeldas Anijalg. Suurt omakapitalipanust nõudvat pikaajalist strateegilist investeeringut Eesti Energia Jordaaniasse ei plaani.

Kodu ei kannata

Kümmekond aastat tagasi kritiseeris kunagise Eesti Põlevkivi juht Lembit Kaljuvee Jordaanias äri alustamist tugevalt, praeguses faasis on arendusega edasiminemine tema sõnul aga hea ja õige. "See annab Eesti põlevkivitööstusele seda, et saame end maailma mastaabis kirja panna. Me ei sosi ainult kohapeal, vaid oleme tegijad ka mujal," rääkis ta.

Kui Jordaaniasse minnes oli Kaljuvee sõnul suur probleem, et paljud Eesti Energia tippspetsialistid tegutsesid seal ning Eestis jäi osa vajalikku tööd ja uuringuid tegemata, siis nüüd seda ohtu pole. "Ma arvan, et järgmiste Jordaania etappide juures kodu ei kannata," ütles Eesti Põlevkivi kunagine juht.

Õlitehase arendamist ootab Eesti Energialt ka Jordaania valitsus. Anijala sõnul oleks õlitehast rajada lihtsam, kuna elektrijaama ehitamisega seoses rajatakse ka põlevkivikarjäär ning majutuslinnak, kus töölised elada saavad. See tähendab, et uue projekti jaoks on olemas nii taristu kui tooraine.

Kui tasuv saab põlevkiviõli tootmine praeguste madalate energiahindade juures olla? Anijalg ütles, et see on praegu peamine murekoht ja riigifirma testib ideid, kuidas tasuvus allapoole tuua. "Kui me selle saame tehtud, on projektil ka reaalselt perspektiiv," rääkis Jordaania arendusprojektide juht.

Kaljuvee sõnul on põlevkiviõlil suur tulevik, kui õppida seda üha paremini ja odavamalt tootma – just seda Jordaanias õppida saabki. Ta lisas, et ka 40dollarise naftabarreli hinna juures tegi Eesti Energia kasumit ning ka väiksemad õlitootjad nagu Kiviõli Keemiatööstus tulid toime. "VKG sai ka poole kopsuga hingata täitsa. Ega naftahind nii alla ei jää," ütles ta.

Enefit-tehnoloogia on tahke soojuskandja protsess, kus põlevkivi kuumutamiseks vajaliku temperatuurini kasutatakse kuuma tuhka. Pöörlevas retordis 500 kraadini kuumutamise käigus ilma õhu juurdepääsuta eralduvad peenpõlevkivist gaasi- ja õliaurud, mis suunatakse edasi kondensatsioonisõlme, kus moodustub põlevkiviõli ja -gaas. Kuumutatud kivist jääb alles poolkoks, mis põletatakse õlitehase katlas ära ja millest toodetakse elektrit. Ainus jääkprodukt on keskkonnale ohutu põlevkivituhk.

Turul ka naftahiiud

Naftat Jordaanias ei ole ning gaasi leidub vähe. Lisaks fosforiidile ongi põlevkivi riigi sisuliselt ainus maavara. Ehkki Eesti kukersiidist on sealne kivim kvaliteedi poolest kehvem, on varud vähemalt kümme korda suuremad ning ka põlevkivikiht palju paksem.

Seega pole Eesti Energia sugugi ainus firma, mis Jordaania põlevkivi vastu huvi tunneb – aktiivselt vaatab turul ringi viis-kuus arendajat. Suurimate plaanidega on naftahiid Royal Dutch Shell läbi tütarfirma JOSCO, mis on püsti pannud katsetehase ning tahab tootmiseni jõuda järgmise kümnendi lõpus.

Shelli projekti mastaap on Eesti omaga võrreldes hiiglaslik – firma tahab Jordaaniasse luua rohkem kui 300 000barrelise päevavõimsusega tehase. See kasutaks ICP-nimelist tehnoloogiat, mis võimaldab põlevkivi kuumutada maapõues. Tekkiv õli tuleb vaid maapinnast välja pumbata, karjääre või kaevandusi pole tarvis.

Eesti Energia näeb endal siiski eelist –  Shelli tehas oleks küll suurusjärgu jagu võimsam, aga nõuab ka palju rohkem kapitali, mistõttu on tootlus väiksem. "Võid ka väiksemalt pihta hakata, kui see annab sulle soovitud tootluse," tõi Anijalg argumendi Eesti Energia projekti kasuks.

Kaljuvee tõi välja, et 1950ndatel katsetati sarnast tehnoloogiat ka Eestis praeguseks suletud Kiviõli kaevanduses – põlevkivi kuumutati maa sees. "Väga kiiresti loobuti," rääkis ta. Projekt oli väga kulukas ja keskkonnakahju suur. "Keegi ei teagi, palju seal seda õli maapinda valgus," ütles Kaljuvee ja märkis, et see on ka üks Purtse jõe reostusepõhjuseid.

Ehkki reostus on Shelli tehnoloogia juures praeguseks ilmselt lahendatud probleem ja nende katsejaamad täidavad keskkonnanorme, on Eesti Põlevkivi eksjuhi sõnul siiski suur ohukoht tehnoloogia keerukus. "Õlitehases on see kordades väiksem," märkis Kaljuvee. "Ma arvan, et see tehnoloogia, mida meie kasutame, on täna parim."

Ehituseni niipea ei jõua

Kui Eesti Energia otsustab Jordaania õlitehase projektiga edasi minna, saab ehitus käima minna kõige varem nelja aasta pärast, kui elektrijaam valmis saab. Investoreid saab juba varem otsima hakata. "Saame eelarendust teha kuni selle hetkeni, aga kui elektrijaam toimib, siis see on ka allikas, kuidas veenda uusi investoreid ja panku õliprojekti tulema," rääkis Anijalg.

Konkurendi VKG suhtekorraldusjuht Irina Bojenko ütles, et Eesti Energia ei tohiks maksumaksja rahaga naftaturule riskima minna, ja märkis, et naftaturg on väga volatiilne ja õlitootmisel on palju riske. Eesti Energia nõukogu liige Rannar Vassiljev nõustus, et riskid on loomulikult olemas.

"Asjaosalistest vähim sõltuv on nafta maailmaturuhind, mille volatiilsusega tuleb paratamatult arvestada," ütles Vassiljev. Samas on Eesti Energial ka varuplaan – kui selgub, et õliprojekt pole elujõuline, on võimalik rajada samale kontsessioonialale uusi  elektritootmisvõimsusi.

Kas õliprojektiga edasi minnakse, oleneb ka Eesti Energia partneritest – Jordaania kõrbes asuvast õlialast kuulub läbi projektiettevõtte JOSE 65% Eesti Energiale, 30% malaislastele ja 5% jordaanlastele. "Peame konsensuse leidma. Meie huvi on edasi liikuda," ütles Anijalg.

Hetkel kuum