Suurim käive osutus maksuvõlaks

Personal2go juhtum näitab, et avaldatud andmetes võib leiduda veelgi ettevõtteid, kelle käive või tasutud maksud ei vasta tegelikkusele. Ka maksuamet tõdes, et valeandmeid tabelis välistada ei saa.

Maksuamet hakkas avaldama ettevõtete tasutud makse kvartali kaupa 2015. aastal. Tänasest avaldatakse esimest korda tasutud maksude kõrval ka ettevõtete käibeid ja töötajate arvu.

Tegelik suurima käibega ettevõte oli aasta esimeses kvartalis tööstusettevõte Ericsson Eesti AS. Ettevõtte käive oli ligi 343 miljonit eurot, riiklikke makse tasuti ligi 3,2 miljonit eurot. Ericsson Eesti ASis on 1558 töötajat ning tööjõumakse tasuti esimeses kvartalis 3,1 miljoni eurot ehk lõviosa kõikidest tasutud maksudest.

Suurimad tööjõumaksjad on peamiselt riigile kuuluvad äriühingud ja sihtasutused. Erasektorist oli suurim tööjõumaksja Swedbank, kes tasus makse 6,5 miljonit eurot. Töötajaid oli ettevõttes 2138.

Kauaaegsed skeemid

Personal2go tegeleb renditööjõuga ning masinate ja seadmete remontimisega. Varem kandis ettevõte nime OÜ RR Motosport, mis asutati 2009 aastal. Paala sai ainuomanikuks 2015. aastal. Varem oli ettevõtte üheks omanikuks turvaettevõtja Jaanus Kukebal, kes on samuti maksukuritegude tõttu maksuameti huviorbiidis olnud. Personal2go hiiglasliku maksuvõla kohta on Paala varem öelnud, et riik on hoopis temale selle summa võlgu.

OÜ 2015. aasta majandusaruande järgi oli Personal2go OÜs üks töötaja ja käive 60 374 eurot. Maksuametile esitatud deklaratsiooni järgi oli 2017. aastal ettevõtte käive üle 1,2 miljardi euro ja töötajaid firmas 159, ent tegelikult on ettevõttel juba ainuüksi tasumata maksuvõla intresse kogunenud ligi 58 miljonit eurot. Üle miljardi maksev võlg on ettevõttel üleval eelmise aasta suvest.

Maksuametil ja prokuratuuril on olnud Paala esitatud valeandmetega muret juba üle kümne aasta. 2012. aastal mõisteti Paalale aastane vanglakaristus, kuna tuli välja, et ta esitas kahe osaühingu käibedeklaratsioonides 2003. aasta teatud kuude kohta maksuhaldurile tahtlikult valeandmeid. Ühe ettevõtte puhul deklareeriti sisendkäibemaksu ligi 359 000 euro ja teise ettevõtte puhul 455 000 euro võrra tegelikust suuremana. Valeandmete esitamisel kasutati näilikke arveid. Ühele ettevõttele tagastas maksuhaldur alusetult 0,4 miljonit krooni ja teisele ettevõttele 1,2 miljonit krooni, ülejäänud osas tagastusnõude täitmine peatati.

Eelmisel aastal kirjutas Äripäev ulatuslikust petuskeemist, milleks kasutati näilisi tööjõurendi firmasid. Skeemi võtmeisik oli jällegi Raivo Paala. Maksuskeemis jäeti tööjõu rentimise varjus riigile tasumata tööjõumaksud. Uurimise all on umbes 30 ettevõttest koosnev aastaid toiminud skeem, millega tekitati tippajal kahju suurusjärgus kaks miljonit eurot aastas. Paala on tuntud ka kui sarivaidleja kohtutes ja ta on maksupettuse eest ka vangis istunud.

Tabelis on 2017. aasta sada kõige suurema käibega ettevõtet ja nende makstud maksud.