Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Riik ootab kiiremat majanduskasvu

    Rahandusminister Sven Sester sügisel riigieelarve hääletusel riigikogus.Foto: Andras Kralla

    Riik ootab järgmisel aastal majanduskasvu kiirenemist ning on pankadest märksa optimistlikum, tänavuse kasvuprognoosi liigutas rahandusministeerium aga allapoole.

    "Majanduslik kindlustunne euroalal on suurenenud. See ja ekspordi nõudluse kasv toetab Eesti majanduskasvu," ütles rahandusminister Sven Sester ja märkis, et ekspordi kasv üllatas ka mullu positiivselt, millest saab järeldada, et ka kiire palgakasvu juures on firmad konkurentsivõimelised.
    Riik teistest optimistlikum
    Värskes majandusprognoosis ootab rahandusministeerium Eesti SKP reaalkasvuks tänavu 2,4%. Septembris koostatud analüüsis oli prognoos aga 2,5%. Järgmisel aastal peaks majandus riigi hinnangul kasvama 3,1%, mis on 0,1 protsendipunkti võrra septembrikuisest hinnangust kõrgem.
    Samuti majanduse käekäiku analüüsivatest pankadest näeb rahandusministeerium 2018. aasta majanduskasvu märksa optimistlikumalt: ainsana nõustub ministeeriumiga SEB, Swedbank ootab üksnes 2,8protsendist kasvu ja Nordea prognoos on 2,9protsendine tõus. Euroopa Komisjon ootab Eestile seejuures tuleval aastal vaid 2,5protsendist majanduskasvu.
    Ministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja asetäitja Erki Lõhmuste möönas, et ministeerium on üldisest konsensusest järgmise aasta suhtes optimistlikum. "Tuleb aga mõelda ka sellele, et teised prognoosijad ei pruugi olla viimaseid arenguid arvesse võtnud," ütles ta ja lisas, et viimase aja arengutrendid on kogu maailmas pigem suunaga ülespoole.
    Valitsus võtab riigieelarve strateegia koostamisel ning riigile laekuvate tulude prognoosimisel aluseks rahandusministeeriumi koostatud majandusprognoosi. Aastatel 2019-2021 kasvab Eesti majandus rahandusministeeriumi hinnangul keskmiselt 2,7% aastas. Kasv tugineb neil aastail ekspordile, ent eratarbimise ja investeeringute kasvu tõttu peaks ka sisenõudlus tugeva panuse andma.
    Eksport kasvab hoogsalt
    Eestile olulistel välisturgudel tänavu nõudlus tugevneb ning see soosib ka kaupade ja teenuste ekspordi hoogsa kasvu jätkumist. Näitaja peaks ulatuma 3,6 protsendini.
    Kaubaekspordi kasv on laiapõhjaline, tagasi hoiavad seda vaid elektroonikasektori nõrgad välistellimused. Teenuste eksport on tugev eelkõige välisturistide suurema hulga ning äri- ja IT-teenuste ekspordi suurenemise tõttu.
    Järgnevatel aastastel kasvab eksport välisnõudlusest veidi kiiremini ning ulatub 2018. aastal 3,9%ni. Import kasvab tänavu laevatehingute ja valitsussektori investeeringute tõttu 5,4% ning ületab ekspordi. Edaspidi on impordi kasv ekspordi tõusust veidi kiirem, kuna investeerimisaktiivsus peaks tugevnema.

    Eelmise aasta kokkuvõttes kasvas majandus 1,6% ning tarbijahinnaindeks nihkus vaid 0,1% ülespoole.

    Hinnatõus tuleb tagasi
    Rahandusministeerium ootab tänavu ka inflatsiooni märgatavat kiirenemist – tarbijahinnaindeks peaks 2017. aastal tõusma 3,3%, kusjuures veel septembris ootas ministeerium inflatsiooniks 2,7 protsenti.
    Peamine hinnakasvu panustaja on uue võimuliidu otsus tõsta tänavu alkoholi-, kütuse- ja tubakaaktsiisi. Kaudsete maksude kasv tõstab tarbijahinnaindeksit 0,9 ja järgmisel aastal protsendipunkti võrra.
    Lisaks sisemaistele teguritele panustab inflatsiooni kiirenemisesse ka toidu ja nafta kallinemine maailmaturul. Energiahinnad peaksid Eestis tänavu kasvama 7%, seda veab kütuse hinnakasv, ent ka veebruaris tõusnud kütuseaktsiis.
    Järgmisel aastal välistegurite panus väheneb ning seetõttu peaks tarbijahindade tõus aeglustuma 2,7 protsendile, märkis ministeerium. Energiahindade kasv peaks pidurduma, kuna naftahinnad stabiliseeruvad.
    Kiire palgakasv jätkub
    Keskmine palk kasvab prognoosi järgi tänavu 5,9% ja jõuab 1211 euroni, järgmisel aastal aga 5 protsenti 1272 euroni. Tuleval aastal tõstab sissetulekuid uus maksukord, kus maksuvaba tulu määr hakkab sõltuma inimese sissetulekust. Samas peaks reform vähendama palgasurvet ettevõtjatele.
    Eratarbimise reaalkasv aeglustub tänavu siiski oluliselt, kuna tarbijahinnad on tõusule pöördunud. Kui mullu oli näitaja 4%, siis tänavu jääb tarbimise reaalkasv 2,2% juurde. Järgmise aasta reform tõstab tempo ajutiselt uuesti 4 protsendini, ent järgnevatel aastatel jääb tarbimise kasvutempo majanduskasvust aeglasemaks.
    Investeeringute langus peatub
    Investeeringute neli aastat kestnud langus saab tänavu prognoosi järgi läbi ning seda toetavad kõik sektorid. Madala võrdlusbaasi ja ühekordsete tegurite, näiteks Tallinna Sadama ja Tallinki suurte laevaostude tõttu, võib investeeringute kasv tänavu ulatuda isegi 9 protsendini. Edasistel aastatel jääb see 4% juurde.
    Valitsussektori investeeringud pöörduvad kasvule ELi rahade suurema kasutamise tõttu, samuti tehakse suuri investeeringuid seoses sügiseste kohalike valimistega. Jätkub ka perede eluasemeinvesteeringute kuus aastat kestnud tõus.
    Vaatamata liigkiirest palgakasvust tingitud kasumite langusele on ettevõtete finantsseis püsinud hea, märkis rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja asetäitja Erki Lõhmuste. Sääst ehk kasumi ja investeeringute vahe on seni olnud suur. Kindlustunde paranemine ja majandusaktiivsuse kiirenemine viitavad aga sellele, et ka erasektor võib innukamalt investeerima hakata.
    Maksukoormus veidi kasvab
    Tänavu kujuneb maksukoormuseks 34,9% sisemajanduse koguproduktist, mis on 0,2 protsendipunkti kõrgem kui aasta varem. Eelmise aastaga võrreldes kasvavad kõik maksuliigid veidi kiiremini kui majandus.
    Aastatel 2018-2021 vähenevad tööjõumaksed ja suurendavad tarbimismaksud. Kui arvestada ka koalitsioonileppesse kirja pandud ja veel jõustumata maksumeetmeid, ulatub maksukoormus 2021. aastaks 35,7 protsendini SKPst.
    Riigieelarves soovib valitsus järgnevatel aastatel lubada ajutist struktuurset miinust, võttes kasutusele varasemate aastate ülejäägid. Kui see veel seaduseks vormistamata soov arvesse võtta, peaks riigieelarve tänavu olema 0,4% struktuurses puudujäägis, järgmisel aastal on defitsiit 0,2%. Tegeliku eelarvepositsiooni lepib valitsus siiski kokku eelarvekõneluste käigus, need aga pole veel lõppenud.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Ka ettevõtted vajavad elektrihinna käest päästmist
4000eurose elektrihinna välguvalguses paistab üpris vältimatu, et ka äritarbijatele tuleb rängad summad moel või teisel kompenseerida, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
4000eurose elektrihinna välguvalguses paistab üpris vältimatu, et ka äritarbijatele tuleb rängad summad moel või teisel kompenseerida, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Cisco aktsia tõuseb peale tugevat müügikäibe prognoosi
Interneti võrguseadmete tootja Cisco Systemsi aktsia on neljapäeval kerkinud 6%, kui avaldas kolmapäevase börsipäeva lõppedes ootusi ületanud kvartalitulemused.
Interneti võrguseadmete tootja Cisco Systemsi aktsia on neljapäeval kerkinud 6%, kui avaldas kolmapäevase börsipäeva lõppedes ootusi ületanud kvartalitulemused.
Reaalajas börsiinfo
Bigbank: majanduses pole midagi seisma jäänud
Bigbanki Eesti üksuse juht Jonna Pechter ütles Äripäeva raadio hommikuprogrammis, et klientide käitumine majanduse jahtumist ei näita ning laenutaotluste arv ei ole kahanenud.
Bigbanki Eesti üksuse juht Jonna Pechter ütles Äripäeva raadio hommikuprogrammis, et klientide käitumine majanduse jahtumist ei näita ning laenutaotluste arv ei ole kahanenud.
Valitsus tahab inimeste telefonidesse asukohapõhiselt ohusõnumeid saata
Valitsus kiitis täna heaks elektroonilise side seaduse (ESS) muutmise seaduse eelnõu, mille eesmärk on luua õiguslikud eeldused ohualapõhise kiire ohuteavituse süsteemi (AKOS) kasutuselevõtuks. Ohuteavituse süsteem valmib hiljemalt 2023. aasta veebruaris.
Valitsus kiitis täna heaks elektroonilise side seaduse (ESS) muutmise seaduse eelnõu, mille eesmärk on luua õiguslikud eeldused ohualapõhise kiire ohuteavituse süsteemi (AKOS) kasutuselevõtuks. Ohuteavituse süsteem valmib hiljemalt 2023. aasta veebruaris.
Selgus käes: elektri hinnaralli tekitas naeruväärselt väike puudujäänud kogus elektrit Leedukate pakkumine polnud börsile aktsepteeritav
Baltikumis jäi puudu kõigest 2,14 megavatt-tundi elektrit, et 4000eurone elektri tunnihind ära hoida. Leedu energiafirma Ignitis tegi tiputundideks küll pakkumised, kuid need turule ei sobinud.
Baltikumis jäi puudu kõigest 2,14 megavatt-tundi elektrit, et 4000eurone elektri tunnihind ära hoida. Leedu energiafirma Ignitis tegi tiputundideks küll pakkumised, kuid need turule ei sobinud.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.