Riik ootab kiiremat majanduskasvu

"Majanduslik kindlustunne euroalal on suurenenud. See ja ekspordi nõudluse kasv toetab Eesti majanduskasvu," ütles rahandusminister Sven Sester ja märkis, et ekspordi kasv üllatas ka mullu positiivselt, millest saab järeldada, et ka kiire palgakasvu juures on firmad konkurentsivõimelised.

Värskes majandusprognoosis ootab rahandusministeerium Eesti SKP reaalkasvuks tänavu 2,4%. Septembris koostatud analüüsis oli prognoos aga 2,5%. Järgmisel aastal peaks majandus riigi hinnangul kasvama 3,1%, mis on 0,1 protsendipunkti võrra septembrikuisest hinnangust kõrgem.

Samuti majanduse käekäiku analüüsivatest pankadest näeb rahandusministeerium 2018. aasta majanduskasvu märksa optimistlikumalt: ainsana nõustub ministeeriumiga SEB, Swedbank ootab üksnes 2,8protsendist kasvu ja Nordea prognoos on 2,9protsendine tõus. Euroopa Komisjon ootab Eestile seejuures tuleval aastal vaid 2,5protsendist majanduskasvu.

Ministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja asetäitja Erki Lõhmuste möönas, et ministeerium on üldisest konsensusest järgmise aasta suhtes optimistlikum. "Tuleb aga mõelda ka sellele, et teised prognoosijad ei pruugi olla viimaseid arenguid arvesse võtnud," ütles ta ja lisas, et viimase aja arengutrendid on kogu maailmas pigem suunaga ülespoole.

Valitsus võtab riigieelarve strateegia koostamisel ning riigile laekuvate tulude prognoosimisel aluseks rahandusministeeriumi koostatud majandusprognoosi. Aastatel 2019-2021 kasvab Eesti majandus rahandusministeeriumi hinnangul keskmiselt 2,7% aastas. Kasv tugineb neil aastail ekspordile, ent eratarbimise ja investeeringute kasvu tõttu peaks ka sisenõudlus tugeva panuse andma.

Eestile olulistel välisturgudel tänavu nõudlus tugevneb ning see soosib ka kaupade ja teenuste ekspordi hoogsa kasvu jätkumist. Näitaja peaks ulatuma 3,6 protsendini.

Kaubaekspordi kasv on laiapõhjaline, tagasi hoiavad seda vaid elektroonikasektori nõrgad välistellimused. Teenuste eksport on tugev eelkõige välisturistide suurema hulga ning äri- ja IT-teenuste ekspordi suurenemise tõttu.

Järgnevatel aastastel kasvab eksport välisnõudlusest veidi kiiremini ning ulatub 2018. aastal 3,9%ni. Import kasvab tänavu laevatehingute ja valitsussektori investeeringute tõttu 5,4% ning ületab ekspordi. Edaspidi on impordi kasv ekspordi tõusust veidi kiirem, kuna investeerimisaktiivsus peaks tugevnema.

Rahandusministeerium ootab tänavu ka inflatsiooni märgatavat kiirenemist – tarbijahinnaindeks peaks 2017. aastal tõusma 3,3%, kusjuures veel septembris ootas ministeerium inflatsiooniks 2,7 protsenti.

Peamine hinnakasvu panustaja on uue võimuliidu otsus tõsta tänavu alkoholi-, kütuse- ja tubakaaktsiisi. Kaudsete maksude kasv tõstab tarbijahinnaindeksit 0,9 ja järgmisel aastal protsendipunkti võrra.

Lisaks sisemaistele teguritele panustab inflatsiooni kiirenemisesse ka toidu ja nafta kallinemine maailmaturul. Energiahinnad peaksid Eestis tänavu kasvama 7%, seda veab kütuse hinnakasv, ent ka veebruaris tõusnud kütuseaktsiis.

Järgmisel aastal välistegurite panus väheneb ning seetõttu peaks tarbijahindade tõus aeglustuma 2,7 protsendile, märkis ministeerium. Energiahindade kasv peaks pidurduma, kuna naftahinnad stabiliseeruvad.

Keskmine palk kasvab prognoosi järgi tänavu 5,9% ja jõuab 1211 euroni, järgmisel aastal aga 5 protsenti 1272 euroni. Tuleval aastal tõstab sissetulekuid uus maksukord, kus maksuvaba tulu määr hakkab sõltuma inimese sissetulekust. Samas peaks reform vähendama palgasurvet ettevõtjatele.

Eratarbimise reaalkasv aeglustub tänavu siiski oluliselt, kuna tarbijahinnad on tõusule pöördunud. Kui mullu oli näitaja 4%, siis tänavu jääb tarbimise reaalkasv 2,2% juurde. Järgmise aasta reform tõstab tempo ajutiselt uuesti 4 protsendini, ent järgnevatel aastatel jääb tarbimise kasvutempo majanduskasvust aeglasemaks.

Investeeringute neli aastat kestnud langus saab tänavu prognoosi järgi läbi ning seda toetavad kõik sektorid. Madala võrdlusbaasi ja ühekordsete tegurite, näiteks Tallinna Sadama ja Tallinki suurte laevaostude tõttu, võib investeeringute kasv tänavu ulatuda isegi 9 protsendini. Edasistel aastatel jääb see 4% juurde.

Valitsussektori investeeringud pöörduvad kasvule ELi rahade suurema kasutamise tõttu, samuti tehakse suuri investeeringuid seoses sügiseste kohalike valimistega. Jätkub ka perede eluasemeinvesteeringute kuus aastat kestnud tõus.

Vaatamata liigkiirest palgakasvust tingitud kasumite langusele on ettevõtete finantsseis püsinud hea, märkis rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja asetäitja Erki Lõhmuste. Sääst ehk kasumi ja investeeringute vahe on seni olnud suur. Kindlustunde paranemine ja majandusaktiivsuse kiirenemine viitavad aga sellele, et ka erasektor võib innukamalt investeerima hakata.

Tänavu kujuneb maksukoormuseks 34,9% sisemajanduse koguproduktist, mis on 0,2 protsendipunkti kõrgem kui aasta varem. Eelmise aastaga võrreldes kasvavad kõik maksuliigid veidi kiiremini kui majandus.

Aastatel 2018-2021 vähenevad tööjõumaksed ja suurendavad tarbimismaksud. Kui arvestada ka koalitsioonileppesse kirja pandud ja veel jõustumata maksumeetmeid, ulatub maksukoormus 2021. aastaks 35,7 protsendini SKPst.

Riigieelarves soovib valitsus järgnevatel aastatel lubada ajutist struktuurset miinust, võttes kasutusele varasemate aastate ülejäägid. Kui see veel seaduseks vormistamata soov arvesse võtta, peaks riigieelarve tänavu olema 0,4% struktuurses puudujäägis, järgmisel aastal on defitsiit 0,2%. Tegeliku eelarvepositsiooni lepib valitsus siiski kokku eelarvekõneluste käigus, need aga pole veel lõppenud.