Töökeskkonna nõudeid tahetakse seaduses muuta

Pakutud lahendustega planeeritakse muuta töötajate tervisekontroll eesmärgipärasemaks ning kaitsta töötajat senisest paremini vahetut mõju omavate ohtude korral. Teatud ohutegurite, näiteks bioloogiliste ohtude ja kantserogeenide esinemisel hakkab tervisekontroll toimuma enne töökeskkonnas ohuga kokkupuudet.

Edaspidi võib tööandja saata töötaja esmasesse tervisekontrolli pikema tähtaja jooksul, mis tähendab, et tervisekontroll tehakse katseaja jooksul, mitte enam tööle asumise esimesel kuul. Samuti on vajalik senisest rohkem pöörata tähelepanu sellele, mis põhjusel töötaja tervisekontrolli saadetakse. Töötaja tuleb suunata tervisekontrolli lähtuvalt töös esinevatest ohtudest. Kavandatavad muudatused vähendavad tööandja aja- ja rahakulu, väidab sotsiaalministeerium.

Muudatustega antakse tööandjatele senisest rohkem otsustusõigust, näiteks muudetakse töötajate juhendamine ja väljaõpe ning esmaabi ettevõtte vajadustest lähtuvaks. Võttes arvesse töö eripära ja ohtlikkust, peab tööandjal olema senisest rohkem võimalusi otsustada töötajate juhendamise viisi ja juhendajate üle. Samuti on tööandjal edaspidi suurem valikuvabadus esmaabi andjate ja esmaabivahendite tagamisel, võttes arvesse tegevuse iseloomu ja tervisekahjustuste sagedust.

Muudatustega vähendatakse ka ebavajalikke ja ajale jalgu jäänud kohustusi. Tööandja ei pea raporteerima enam kõikidest kergetest tööõnnetustest, vaid siis, kus tööõnnetuse tagajärg on ajutine töövõimetus, raske kehavigastus või surm. Tööinspektsioonile antakse õigus loobuda surmaga lõppenud tööõnnetuse uurimisest, kui on algatatud kriminaalmenetlus, et vältida topeltmenetlust.