Läti õllemeistrid tänavad Eesti aktsiise ja piirikaubandust
Lätis langeb õlletarbimine aasta-aastalt – statistika kinnitab nõudluse kukkumist 5 protsenti aastas. Õllemeistrid leiavad, et asi oleks veelgi nutusem, kui poleks Eestit, vahendas Läti raadio 4 saade „Täna õhtul“.
Käsitööõlle tootjate ühingu juht Janis Rudzitis kinnitas saates, et tõeline õitseng pole kohalikele väikestele õllemeistritele veel saabunud. „Läti turul valitseb suur kolmik, kelle käes on 90% turust,“ selgitas ta. „Kui keegi rajab väiketootmise, on vaja täita peaaegu täitmatuid tingimusi. Ka baarides on kõik paigas, eksklusiivkokkulepped. Muidugi on baare, kus suurtootjate kõrval müüakse ka käsitööõlut, kesklinnas on neid palju. Kuid see on ainult pealinna keskus, mitte kogu Läti.“
Läti õlletootjate liidu juht Inara Šure lisas, et era- ja väikeõlletootjate hulk kasvab riigis pidevalt ning väiketootjad peavad end tõestama - ja kui see õnnestub, on äri väga kasumlik. „Kuid kõik sõltub valitsuse poliitikast, sellest, kuidas lahendatakse aktsiisi- ja pakendimaks. See mängib väga olulist rolli,“ rõhutas õlletootjate ühenduse juht.
Šure märkis, et Lätis tervikuna langeb õlletarbimine, aastas keskmiselt 5 protsendi võrra. Ja kui poleks Eesti naabreid, oleks õlletootjatel päris raske, nentis ta. „Seni päästab meid piirikaubandus. Nagu te teate, on Eestis väga kõrge aktsiis ja piiril müüakse umbes 4-5 protsenti kogu Läti õlletoodangust. Kui me arvame veel selle Läti tarbimisest maha, on meie tarbimise kukkumine veelgi suurem,“ rääkis Šure.