Detektiivinduse tulevik vaieldakse lõpuks selgeks
Aasta lõpuks saab viimaks selgeks, kas eradetektiivindust hakkab reguleerima eraldi seadus.
Detektiivindus on kirgi kütnud pikka aega. Viimane tõsisem katse valdkond seadustada tehti 2004. aastal ning eelnõu läbis parlamendis isegi esimese lugemise, ent siis võttis valitsus selle tagasi.
Siseministeerium teatas toona, et regulatsioon vajab põhjalikku uuendamist ning siseminister Margus Leivo rääkis, et seadust pole vaja, kuna eradetektiivi teenuse järele pole nõudlust.
Nüüd on aga protsess uuesti käima läinud. Juba eelmise aasta alguses kuulutas siseministeerium välja avaliku konsultatsiooni, et teada saada, kas ja kuidas detektiiviasjandust reguleerima peaks.
Huvirühmadelt uuriti, kas ja kuidas peaks detektiivindust reguleerima. Küsiti ka, milline peaks olema eradetektiivi õiguste ulatus ning kas detektiiv peaks tohtima inimesi üle kuulata või neid avalikus kohas jälgida.
"Saime kokku huvigruppidega ning kogusime neilt täiendavaid ettepanekuid, mille pinnalt koostame praegu väljatöötamiskavatsust," ütles siseministeeriumi pressiesindaja.
Parajasti uurib asja spetsiaalselt moodustatud ekspertide töörühm, kuhu kuuluvad näiteks politsei- ja piirivalveameti ja riigiprokuratuuri, aga ka sihtasutuse Kadunud ja turvaettevõtete liidu esindajad.
Detektiivinduse asjatundjad võtavad luubi alla ka selle, kas ja kui palju teenuse järele üldse nõudlust on ning missugused on eradetektiivinduse kitsaskohad.
Plaan valmib eelduslikult juulikuu jooksul. Seejärel läheb see ministeeriumist huvigruppidele kooskõlastamiseks.
Dokumendi tähtaeg on aasta lõpp ning siis saab ka selgeks, kas üldse õigusloomelisi muudatusi vaja on, lisas siseministeeriumi pressiesindaja.