- OMX Baltic−0,19%321,24
- OMX Riga0,84%987,12
- OMX Tallinn−0,28%2 264,45
- OMX Vilnius0,03%1 502,16
- S&P 5000,74%7 680,37
- DOW 300,27%52 356,77
- Nasdaq 0,97%26 207,78
- FTSE 1000,72%10 767,33
- Nikkei 225−0,8%62 189,65
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,89
- GBP/EUR0,00%1,19
- EUR/RUB0,00%90,38
- OMX Baltic−0,19%321,24
- OMX Riga0,84%987,12
- OMX Tallinn−0,28%2 264,45
- OMX Vilnius0,03%1 502,16
- S&P 5000,74%7 680,37
- DOW 300,27%52 356,77
- Nasdaq 0,97%26 207,78
- FTSE 1000,72%10 767,33
- Nikkei 225−0,8%62 189,65
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,89
- GBP/EUR0,00%1,19
- EUR/RUB0,00%90,38
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Lõuna-Korea tahab 4 aastaga Hyperloopi ehitada
Lõuna-Koreas sõidavad juba praegu ülikiirrongid, mis vihisevad pealinnast Soulist 325 km kaugusele Busani linna veidi vähem kui kolme tunniga, kuid selgub, et see ei ole ikkagi piisavalt kiire. Riik tahab ehitada Hyperloopi, mis läbiks sama vahemaa 30 minutiga.
Idee Hyperloopi rajamisest hakkas Lõuna-Korea valitsuses küpsema tänavu jaanuaris, kui valitsus palus Hanyangi ülikoolil välja selgitada, kuidas tööle panna Elon Muski nägemus vaakumtorus toimuvast transpordist, kirjutab väljaanne Wired. Teisipäeval avalikustati, et riik on sõlmingu lepingu USA firmaga Hyperloop Transportation Technologies, mis tegeleb Hyperloopi kontseptsiooni arendamisega. Lepingu järgi panustab ettevõte Lõuna-Korea püüdlustesse oma teadmistega, kuid vajaliku süsteemi ehitab riik ise.
Hyperloopi idee mõtles välja Tesla ja SpaceXi juht Elon Musk 2012. aastal. Tema nägemuses reisivad pikki vahemaid läbivas ülikiires transpordisüsteemis kaubad ja inimesed nii-öelda kapslites, mis omakorda hõljuvad mööda torusid, kus on vaakumilähedane keskkond. Kuna õhutakistus on minimaalne, liiguvad kapslid pea igasuguse hõõrdumiseta ja nende kiirus võib olla üle 1100 km/h.
Muskil on endal käed tööd täis elektriautode ehitamisega Teslas ja rakettide lennutamisega SpaceXis, mistõttu jäi Hyperloopi töölepanemine teiste välja mõelda. Üks firmasid, kes sellega tegeleb, ongi Hyperloop Transportation Technologies. Pärast nelja aastat on ettevõttel üsna hea arusaam sellest, kuidas luua torus vaakumilähedased tingimused, ning nad ehitavad reisijate kapslit Prantsusmaal Toulouse’is. Firma tegevjuht Dirk Ahlborn ütles, et Prantsusmaal on suurim takistus praegu seadusandlus.
Lõuna-Koreas ei tohiks see probleemiks osutuda, sest sealne valitsus tahab, et Hyperloopi saaks kasutama hakata nelja aasta pärast. Seega saavad nad nõuda bürokraatidelt vajalike ettevalmistustega kiirustamist. "Valitsuselt on vaja tuge," ütles Ahlborn.
Hyperloop Transportation Technologies on saanud toetust vähestelt riikidelt. Neil on kokkulepe ehitada transpordivõrgustik Slovakkiasse, kaalutakse ka projekti Abu Dhabis ja arendatakse testrada USAs poolel maal San Francisco ja Los Angelese vahel.
Kui jätta kõrvale asjaolu, et kellelgi pole veel ette näidata midagi, mis küündiks ligilähedalegi töötavale Hyperloopile, on peamised väljakutsed suuremad kui õige tehnoloogia väljatöötamine ja regulatsioonide kohandamine. Kõige suurem saavutus on teha transpordivahend kuluefektiivseks ja kasumlikuks. Ahlborni sõnul on tal kulupool välja mõeldud, kuid märksa keerulisem on ligi meelitada piisavalt maksvaid kliente, kes on valmis loobuma juba välja arendatud alternatiividest nagu kiirrongid ja lennukid.
Hetkel kuum
Hetkel kuum
- ST
Võlakirju saab märkida 11. novembrini
Podcastid
Kursuse maht 72 akadeemilist tundi (jaotatud 4-le päevale), millest 32 ak h on auditoorne õpe ja 40 ak h iseseisev õpe.
Enimloetud
Viimased uudised
Tagasi Äripäeva esilehele