Sirje Rank • 13. juuli 2017 • 3 min
Jaga lugu:

Siim Kallas eurorahast: peaasi, et süsteem ise alles jääks

Siim Kallas  Foto: Scanpix/REuters

Endine Euroopa Komisjoni asepresident Siim Kallas, kelle juhitud ekspertide komisjon pani äsja lauale soovitused Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika rahade kasutamise lihtsustamiseks, muretseb selle pärast, et idee ise probleemidest hoolimata alles jääks.

„Seda ideed on vaja kaitsta,“ ütles Kallas. „Kõik, mis räägitakse muust solidaarsusest, on vähem tähtis kui see regionaalne areng ja majandusarengu vahede ühtlustamine. See on ülimalt suure sotsiaalse tähtsusega. Seda tuleb tingimata silmas pidada, et aruteludes, kuidas seda kõike rahastada, süsteem ise allavett ei läheks.“

Summa, mis laiali jagatakse, on 351 miljardit eurot. Ekspertkomisjoni peamine soovitus oli, et reegleid peaks olema vähem. „Kui on palju reegleid, siis on ka palju vigu ja iga viga tõlgendatakse katastroofina, et see on kindlasti varastatud raha,“ rääkis Kallas. „Reeglid peaks olema lihtsamad.“

Programme, mille alusel raha jagatakse, on üle 500 ja igal programmil on omad reeglid. Lisaks on ligi 6000 lehekülge tõlgendusi ja täpsustavad juhiseid, mida liikmesriikidest ise juurde on küsitud. „See on absurd,“ ütles Kallas. „Selgemad selgitused ei ole lahendus, sest iga uus selgitus tekitab uued probleemid.“

Eksperdid soovitasid edaspidi suurendada eurorahade kasutamise otsustamisel liikmesriikide iseseisvust ning ühtlustada reegleid, mis läbivad kõiki fonde. Viimane ei tähendaks nullist alustamist, vaid mis jääb, on see, mis juba olemas on. Stabiilsus on vajalik muuhulgas e-halduse vaatest.

Brexit lööb eelarvesse augu

Brexiti mõju kohta Euroopa Liidu eelarvele ütles Kallas, et pea 100%se kindlusega võib väita, et Euroopa Liidu järgmine eelarve suurem ei tule. Samas ei pruugi suure netomaksja lahkumine tingimata tähendada „täiesti lootusetut“ olukorda, sest mingi panus tuleb jätkuvalt ka brittidelt. „Brittidelt nagunii võetakse raha, kui mitte kokkuleppel, siis tollidega,“ märkis Kallas.

Samas nentis ta, et praegune Euroopa Liidu eelarve rahastamise süsteem, kus riigid teevad sissemakseid rahvatulu põhjal, on poliitiliselt järjest problemaatilisem. Eriti neis riikides, kus eelarvesse rohkem sisse maksavad kui sealt vastu saadakse, on raske seda süsteemi avalikkusele õigustada.

Alternatiiv oleks ELi eelarve selline rahastus, mis kehtis varem, kus ELi tuludesse läks automaatselt kindel osa käibemaksust, tollimaksust ja teatud põllumajanduslõivudest. Praegu puhkeks sellest – ka Eestis – paraku poliitiline hüsteeria, prognoosis Kallas. Ettepanekud, et näiteks protsent tulumaksust võiks automaatselt laekuda ELi eelarvesse, tooksid kohe üles „koledasti kardetud“ superriigi idee. Nii loodi omal ajal USAs Ühendriikide valitsus, meenutas Kallas. „Teema oli täpselt sama.“

Tulevik on arutusel

Euroopa Liidu tulevikudebati raames on Euroopa Komisjon esitanud arutelupaberi võimalike muudatuste kohta Euroopa Liidu eelarve rahastamises. Reas riikides nagu näiteks Rootsis on arendatud mõtet, et edaspidi võiks Euroopa Liidu toetusrahade kasutuse siduda rohkem osalemisega ELi ühise poliitika elluviimises.

„Idaeurooplaste tihti esinev suhtumine, et meie peamine huvi on saada Euroopast raha ja muu pole oluline, mis ilmnes ka esimese migratsioonikriisi ajal, on tõsiselt paljusid ärritanud,“ möönis Kallas. Kuid ei hakanud spekuleerima, kui kaugel praegu Euroopa koridorides nende ideede arendamisel ollakse. Nagu öeldud – peaasi, et arutelude käigus ühtekuuluvusfondidest rahastamine ära ei lõpeks. Sest „see on väga hea asi,“ ütles Kallas.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt