Eestist saab relvatehas

Täna kaitseministeeriumist teistele ministeeriumitele kooskõlastamiseks saadetud eelnõu annaks ettevõtjatele õiguse vedada, ladustada, remontida, ümber ehitada ja ka valmistada sõjarelvi, laskemoona, lahingumoona ja muud sõjarelvadega seotud kaupa.

Kaitseminister Jüri Luik rääkis ministeeriumi pressiteate vahendusel, et kaitsevägi ja kaitseliit saaksid plaanide jõustumisel hakata relvade hooldust ja remonti tellima Eesti ettevõtjatelt. Mõistagi registreeritaks säärast kaupa käitlevad isikud ning nende üle tehtaks karmi järelevalvet.

Praegu ongi Eestis olukord, kus kõige klassikalisemat relvatööstust – relvad, moon ja lõhkeaine – ei saa Eestis püsti panna, sest kõik on lihtsalt seadusega keelatud, rääkis Eesti Kaitsetööstuse Liidu juht Ingvar Pärnamäe.

„Oleme kaitsetööstuse sektoris ühe piirkonna, mis on muuhulgas see kõige klassikalisem kaitsetööstuse valdkond, ära piiranud. Keegi sellest ei võida, aga Eesti riik kindlasti kaotab sellest,“ lisas ta.

Näiteks tegutseb siin Eesti Arsenali nime kandev tööstus, mis teeb külgmiine. Praeguste seaduste järgi saavad nad küll kõik komponendid siin valmis teha, aga lõplik kokkupanemine on siin illegaalne. Seetõttu läheb töö viimane ots Soome ja Poola ning Eesti kaotab tulu, märkis Pärnamäe.

Näiteid on teisigi – näiteks kui taskutanki tootev Milrem tahab seda näiteks eemaltjuhitava relvasüsteemiga katsetada, siis ei tohi nad aktiveeritud süsteemi enda territooriumil isegi hoida, rääkimata testimisest või tootmisest.

„See kõik pärsib kaitsetööstused võimalusi. Eesti riigil jääb mingi tulu saamata ja ettevõtted ei saa tegutseda. Anname tulu teistele riikidele ning ostame hiljem kalli raha eest asjad välisriikidest sisse,“ võttis kaitsetöötuse liidu juht asja kokku.

Ettevõtjatel on asja vastu tema sõnul suur huvi olemas ning kõik ootavad, et seadusemuudatuse saaks ära teha. Liidu liikmetest firmade seas mullu tehtud küsitlus näitas, et kui relvade käitlemine lubada, tekiks siia juurde umbes 150 uut töökohta ning saavutataks käibemaht 60 miljonit eurot. Tegu on muidugi prognoosiga, ent Pärnamäe sõnul näitab see selgelt potentsiaali ja huvi.

„Tooksime juurde ühe võimaluse Eesti majandust arendada,“ rääkis kaitsetööstuse liidu juht. Muide, see võiks teoreetiliselt kaasa aidata ka välisinvesteeringutele, kuna praegu ei saa ükski välisfirma Eestisse teha näiteks laskemoonatehast, isegi kui soov oleks suur.

Pärnamäe märkis, et Eestis on pikki aastaid arutatud ning muuhulgas ka kaitseministeeriumiga läbi räägitud, et meil võiks olla mingit tüüpi laskemoonavabrik, mis kriisi- või sõjaolukorras Eesti riiki aidata saaks.

Praegu aga saaks need tekkida ainult kaitseväe territooriumile, ent reaalne tööstuslik tootmine poleks võimalik. „Ei saa panna iga liini juurde mingit kaitseväelast seisma panna, nagu praegu seadus ette näeb,“ rääkis ta.

Nimelt saab iseenesest asju teha ka praegu, ent sellega tuleb kaasa hiigelkogus mõttetut paberimäärimist – asi peab toimuma armee territooriumil, kaitsevägi peab juures olema ning asja valdama ja haldama.

Lisaks tööstuslikule tootmisele saaksid Eesti erafirmad võimaluse ka kaitseväe soetatud varustust remontida ja hooldada. See on samuti väga oluline ning kasulik võimalus kõikidele, kuna kaitseväel endal pole Pärnamäe sõnul nii palju ressurssi, et kõige keerulisemat tüüpi varustust on probleemne hooldada, kuna erafirmade kätte töid anda ei saa.

Kaitsetööstuse liit ootabki, et kaitseministeeriumis algatatud eelnõu menetlemine käiks võimalikult kiiresti. „On räägitud, et see võtab veel kuid ja kuid aega. Aga mida kiiremini me saaksime selle tehtud, seda kiiremini me saaksime selle tehtud, seda kasulikum Eesti majandusele,“ rääkis liidu juht Pärnamäe.