Märt Belkin • 11 september 2017

Digihiidudele maksupäitsed pähe

Rahvusvahelised suurettevõtted peaksid Eesti hinnangul tulumaksu tasuma selle järgi, kus nad kasu teenivad.  Foto: Scanpix

Nii Eesti kui ka Euroopa suurriigid leiavad, et suured tehnoloogiahiiud nagu Facebook ja Google peaksid Euroopas makse maksma hakkama. Täpseid võimalusi hakkavad ELi ministrid juba sel nädalavahetusel Tallinnas otsima.

Ettevõtete maksustamine digimaailmas on üks peateemasid, mis sel nädalavahetusel Tallinnas toimuval ELi rahandus- ja majandusministrite Ecofini nime kandval kohtumise päevakorras on. Enda plaanid on kohtumisele esitanud juba nii Eesti kui eesistujamaa kui ka ELi neli suurriiki.

„Digimajanduses tegutsevate firmade õiglane maksustamine on Euroopa Liidu jaoks tõsine väljakutse,“ seisab veel avalikustamata poliitilises avalduses, millele on oma käega allkirja andnud Prantsuse, Saksa, Itaalia ja Hispaania rahandusministrid. Plaan tuleb arutusele just Tallinnas.

ELi nelja majandushiiu ühine ettepanek on lihtne – seada sisse niinimetatud ühtlustusmaks, mis kehtiks digiäri ajavate firmade Euroopas teenitud tuludele. Nii kogutud summad peegeldaks vähemalt osaliselt seda, mida tavaolukorras tuleks tasuda ettevõtte tulumaksuna.

Prantsuse, Saksa, Itaalia ja Hispaania ministrite kinnitusel on nende ettepanek praktiline ning ei lähe vastuollu muude üleeuroopaliste maksukavade põhiideedega. Politico tõi välja, et nädalavahetusel Tallinnas toimuval nõupidamisel otsivad neli suurriiki teiste ministrite toetust, et ühiselt teha ettepanek Euroopa Komisjonile algatada vastavad õigusaktid.

Eesti, mis eesistujariigina ELi ministrite nõukogu töökohtumist võõrustab – täpsemalt meie rahandusministeerium – on Ecofini jaoks ette valmistanud ka enda ettepanekud ja memo. Sellest selgub, et ka Eesti peab probleemi ülitõsiseks ning leiab, et turumoonutustest tuleb kiiremas korras lahti saada.

Mõned on võrdsemad kui teised

Kõik algab pihta sellest, et praeguste rahvusvaheliste maksureeglite järgi tekib maksustamisõigus vaid siis, kui firmal on selles jurisdiktsioonis füüsiline kohalolek.

Seda illustreerib juulis lahenduse saanud asi, kus Prantsusmaa nõudis Google’ilt välja enam kui miljard eurot. Nimelt väitis riik, et veebihiid hoidis enda müüki Iirimaa kaudu korraldades pahatahtlikult kõrvale Prantsuse maksudest.

Prantsuse kohus leidis aga, et Google’i ülesehitus, kus asjad käivad läbi teises riigis asuva üksuse, ei anna Prantsusmaale õigust makse välja nõuda – firma Iirimaal asuvat peakontorit ei saa maksustada nii, nagu oleks see Prantsusmaal päriselt kohal olev üksus, selgitas kohus.

Uute ärimudelitega digimajanduses raha teenivad firmad saavad seetõttu väiksema maksukohustuse kui ülejäänud tegijad – tulu saavad nad küll kõikjalt teenida, ent makse tuleb maksta ainult asukohariigis. See on aga loob selge ebavõrduse, märkis rahandusministeerium nädalavahetusel jutuks tulevas memos.

Lumepall üha kasvab

„Turumoonutuse mastaap üha kasvab, kuna digimajanduse osakaal maailmamajandusest kasvab prognooside järgi eksponentsiaalselt,“ seisab dokumendis. Enam ei saa väita, justkui oleks see väike probleem, mis puudutab vaid piiratud hulka ettevõtteid.

Vastupidi – seadusandlik puudujääk on kasvanud ebavõrdseks konkurentsieeliseks, millest võidavad kõige edukamad ja kõige kiiremini kasvavad ärid, on kirjas Eesti seisukohti koondavas memos.

Rahandusministeeriumi arvates tuleks rahvusvahelised maksureeglid ümber vaadata ning asjad korda teha. Eesti arvates peaks teemat eest vedama eelkõige rikaste riikide ühendus OECD, et vältida ühepoolsete meetmete segapudru tekkimist. Enne seda tuleks aga Euroopa Liidul kokku leppida, mida ühendus tervikuna saavutada soovib, märkis Eesti.

Euroopa Liidu majandus- ja rahandusministrite nõukogu ehk Ecofini mitteametlik kohtumine toimub 15.–16. septembril. Päev enne toimub niinimetatud eurorühma ehk euroala riikide rahandusministrite kohtumine. Kaasa löövad ka euroala keskpankade presidendid.

Ecofinil on põhiteema Euroopa majandus- ja rahaliidu süvendamine ehk euroala tulevikuplaanid. Lisaks on päevakorras uued innovaatilised finantsteenused ning finantsregulatsioonide areng.

Veel on kavas digimajanduse maksustamise mõttevahetus ning ELi-ülese tolli IT-süsteemi väljatöötamise põhimõtted.

Vajadusel veebireklaamile oma maks

Eesistujariigina koostatud aruteludokumendis pakub rahandusministeerium välja, et üks võimalus oleks paika panna hulk kiireid lahendusi. Kui probleem on näiteks see, et veebireklaamidelt ei tule riigile sentigi ja seeläbi tekib kohalike reklaamimüüjatega võrreldes ebaõiglane eelis näiteks Google'ile ja Facebookile, saaks selle asemel kehtestada veebireklaamide maksu.

Kui aga maksutulu ei kogune seetõttu, et suurt hulka digiteenuseid pakuvad mingis jurisdiktsioonis mitteresidendid, siis saaks nendele tehingutele luua maksmatajätmise maksu või ühtlustamistasu, märgib Eesti. See on niisiis sama variant, mille neli suurriiki enda kavas ette panevad.

Mõistagi oleks võimalik ka lihtsalt praeguseid reegleid edasi arendada ning rahvusvahelisi maksureegleid ümber vaadata. Ettevõtete maksustamise põhialused on ajaproovile vastu pidanud ja aluspõhimõtted nagu maksustamine väärtuse tekkimise kohal on toiminud juba aastakümneid, märkis Eesti. Niisiis saaks aluseks võtta olemasoleva õiguse ning seda paremaks teha, nagu enne mainitud.

Üks on aga Eesti hinnangul selge – asjaga on väga-väga kiire. „Igal aastal, mida kulutame digimajanduse väljakutsete parima lahenduse analüüsimiseks ja aruteludeks, on firmad ebavõrdse konkurentsi surve all, riigid kaotavad väärtuslikku maksutulu ning ühepoolsed meetmed õõnestavad ühisturgu,“ nendib rahandusministeerium ja kutsub kõiki üles asjale pihta andma.

Hetkel kuum