Hansson: 6% majanduskasv ei ole uus normaalsus
Kuigi Eesti lähiümbruse majandused on ülioptimistlikud, on tähtis, et siinsete ettevõtjate ootused tuleviku suhtes oleksid realistlikud, ütles Eesti Panga president Ardo Hansson. "6-protsendiline majanduskasv ei ole uus normaalsus," ütles ta.
Täna hommikul Äripäeva raadio hommikuprogrammis külas käinud Eesti Panga president Ardo Hansson ütles, et aastaga on Eesti majanduses toimunud väga suured muutused. Esiteks oli Eesti pikalt harjunud, et naabritel – näiteks Soomel – läheb kehvasti, ent nüüd on väliskeskkond palju paranenud. Ka Lätil, Leedul, Rootsil ja Venemaal on hakanud kõvasti paremini minema. „Nüüd oleme olukorras, kus me majandus kasvab pea 6% aastas, mis on üsna harjumatu ja tekitab uusi väljakutseid,“ rääkis Hansson. Siiski lisas ta, et 6% majanduskasv ei ole uus normaalsus.
Teine asi, mis on aastaga muutunud, on inflatsioon. „Olime umbes kolm aastat harjunud, et inflatsioon on null, aga nüüd on hinnad tõusnud umbes 4%,“ lausus Hansson.
Kolmas peamine muutus majanduses on see, et kasv on pöördunud ekspordikesksemaks, mis on Hanssoni sõnul positiivne.
Hanssoni sõnul ollakse maailmas praegu mõõdukalt optimistlikud, euroalal on optimism kõrgem, kuid kõige optimistlikumad ollakse just Eesti lähinaabruses. Selle taga on struktuursed reformid, mille käimaminek on võtnud aastaid aega. Oma mõju on ka Euroopa Keskpanga investeerimisprogrammil.
Hanssoni sõnul on Euroopa Keskpank ostnud umbes kahe triljoni euro eest varasid, mis mõjutab nii intressimäärasid kui ka pankade käitumisi. Kuna sellised sammud võtavad aega, siis võib Hanssoni sõnul arvata, et praegune optimism võib kesta veel mõnda aega.
Palgasurve jätkub, ostujõud langeb
Hanssoni sõnul on ettevõtted olnud pikka aega ebakindlad, kas väliskeskkonnas toimuv on ajutine või püsib. Kui varem on ebakindlus ettevõtteid tagasi hoidnud, siis viimasel ajal on nad saanud üha rohkem kindlustunnet, et väliskeskkond on praegu soodne. Ettevõtted püüavad seda ära kasutada, on hakatud rohkem investeerima.
Paremini läheb just eksportivatel ettevõtetel. Üks põhjus on see, et palgakasv on jäänud sama suureks kui aasta tagasi, kuid inflatsioon on kasvanud. See tähendab, et hinnatõus vähendab tarbijate ostujõudu, mistõttu pole ka sisetarbimine nii hea kui varem. Seetõttu on silma paistma hakanud need ettevõtted, kes müüvad välismaale.
Hansson rääkis, et tööjõuolukord turul on keeruline ja pingestunud. „Lootsime, et palgakasv hakkab aeglustuma, kuid see pole nii läinud,“ ütles ta. Praegu kasvavad nii palgad kui ka ettevõtete kasumid, see aga ei pruugi jätkuda, kuna ostujõud on langemas. „Praegu on oluline, et ettevõtjate ootused tuleviku suhtes oleksid realistlikud,“ ütles ta.
Ta lisas, et paljudes sektorites on praegu mõõdukas ülekuumenemine, kuid mõnes on kuumenemine ohtlikult suur. Üks selline sektor on ehitus.