Tallinna valimistulemust hinnates hakkab ennekõike silma oodatust madalam osalus.

Mis puudutab nimekirjadele antud häälte hulka, siis erilisi üllatusi ei olnud. Laias laastus vastas kõik eelnevatele uuringutele. Võib-olla oli kerge üllatus minu jaoks EKRE ja SDE oodatust nõrgem tulemus, aga see näitas, et nende püstitatud vastandus ei toiminud.

Lõppenud valimiskampaanias ei olnud eriti kirkaid üksiksündmusi. Tõsi, valimisnädalal leidis aset nn Taavi Rõivase skandaal, kuid selleks hetkeks, kui skandaal lahvatas, olid e-valimised lõppenud ning ma arvan, et skandaal Rõivase isiklikku valimistulemust väga palju ei kõigutanud. 

EKRE ja sotside vastandus ei toiminud ning seekordsetel ei olnudki ühte suurt läbivat teemat. Selles mõttes olid igati normaalsed kohalikud valimised, kus prevaleerisid eeskätt kohalikud teemad ja üleriigilised teemad ei andnud end maksumusele. Loomulikult üritasid poliitilised jõud üles tõmmata üleriigilisi teemasid, näiteks nagu EKRE läbi kooseluseaduse või Reformierakonna eesti keele õppe temaatika vene koolides.

Korruptsiooni asjus ründasid Keskerakonda kõik poliitilised jõud, IRL kõige enam, aga kampaania lõpufaasis ei olnud see enam eristuv teema. 

Mis puudutab valimiste mõju valitsusele, siis pigem need valimised paradoksaalses mõttes tugevdasid valitsust, kuna IRL jäi pildile püsima ja seega eksistentsiaalsed ohud valitsuse pea kohalt kadusid. Nüüd on sellel valitsusel head võimalused püsida.