Finantsstabiilsuse riskid on väikesed

Pikaajaliselt ei ole riskid aga kuskile kadunud, eriti arvestades seda, et Eesti Panga hinnangul ületab majanduse praegune kasvutempo pikaajalist potentsiaali. „Tulevik ei ole ilmselt nii hea kui olevik,“ tõdes keskpanga president Ardo Hansson pressikonverentsil.

Majanduskasvu hoogustumisel on aga ka oma ohud – näiteks võib see suurendada eluasemeturu aktiivsust ja kiirendada hinnakasvu. Samas ei ole see risk praegu eriti suur: viimasel paaril aastal on turule tulnud palju uut kinnisvara ning ka pangad ei tõtta üleliia kärmelt laenu andma.

Laenumahtude kasv Eesti Panga arvates praegu liiga kiire ei ole. Siiski jälgib keskpank tähelepanelikult tehingute arvu laenuturul ja pankade laenuandmise standardeid, olles vajadusel valmis karmistama kodulaenude nõudeid pankadele.

Ärikinnisvara rahastamisega seotud risk on aga kasvanud. „Kuna pakkumine on märkimisväärselt suurenenud, ei pruugi kõigile büroopindadele nõudlust jätkuda ja nende omanike laenumaksevõime võib halveneda,“ tõdes Eesti pank ülevaates.

Samas on ärikinnisvara finantseeritud suures osas omavahendite ning teistelt ettevõtetelt ja pangandusvälisest finantssektorist kaasatud laenudega. „Pankade laenuportfellis ei ole kinnisvaraettevõtete laenude osa küll kasvanud, kuid on endiselt suur,“ märkis Eesti Pank.

Pangamaksud teevad muret

Lisaks tavapärastele, juba aastaid Eesti majandust mõjutanud riskidele on juurde tulnud ka uusi faktoreid.  Näiteks otsustas mullu ametisse astunud uus valitsus teha mitu olulist muudatust maksuloogikas. Muuhulgas kehtestati pankadele eraldi maksukord, mille järgi peavad pangad tasuma eelmises kvartalis teenitud kasumilt 14% avansilist tulumaksu.

„Meile tundub, et finantsstabiilsuse vaatest ei ole tegu positiivse muudatusega,“ ütles Eesti Panga asepresident Madis Müller, kelle sõnul ei soovi keskpank kuidagi sekkuda poliitilisse arutellu maksude üle, vaid analüüsib lihtsalt uue korraga seonduvaid riske.