„Finantsstabiilsuse riskid on kokkuvõttes väikesed. Riske maandavad majanduskasvuga kaasnev tulude kasv, suured finantspuhvrid ja pankade tugev kapitaliseeritus,“ seisab Eesti Panga värskes finantsstabiilsuse ülevaates.

Kõige suurem risk on jätkuvalt seotud Põhjamaade majandusega, täpsemalt sealse kinnisvaraturuga. Kui need realiseeruvad, siis võib kannatada pankade võime laene anda ja väheneda nõudlus Eesti ekspordi järgi.

Jätkuvalt on olemas ka palgasurve risk, ent selle mõju on vähenenud. Majandus on elavnenud, firmade müügitulud on kasvanud ning seeläbi on tuge saanud ka nende kasum. Eesti Panga hinnangul lubab majandusaktiivsuse tõus loota ka müügitulu tõusu jätkumist.

Pikaajaliselt ei ole riskid aga kuskile kadunud, eriti arvestades seda, et Eesti Panga hinnangul ületab majanduse praegune kasvutempo pikaajalist potentsiaali. „Tulevik ei ole ilmselt nii hea kui olevik,“ tõdes keskpanga president Ardo Hansson pressikonverentsil.

Majanduskasvu hoogustumisel on aga ka oma ohud – näiteks võib see suurendada eluasemeturu aktiivsust ja kiirendada hinnakasvu. Samas ei ole see risk praegu eriti suur: viimasel paaril aastal on turule tulnud palju uut kinnisvara ning ka pangad ei tõtta üleliia kärmelt laenu andma.

Laenumahtude kasv Eesti Panga arvates praegu liiga kiire ei ole. Siiski jälgib keskpank tähelepanelikult tehingute arvu laenuturul ja pankade laenuandmise standardeid, olles vajadusel valmis karmistama kodulaenude nõudeid pankadele.

Ärikinnisvara rahastamisega seotud risk on aga kasvanud. „Kuna pakkumine on märkimisväärselt suurenenud, ei pruugi kõigile büroopindadele nõudlust jätkuda ja nende omanike laenumaksevõime võib halveneda,“ tõdes Eesti pank ülevaates.

Samas on ärikinnisvara finantseeritud suures osas omavahendite ning teistelt ettevõtetelt ja pangandusvälisest finantssektorist kaasatud laenudega. „Pankade laenuportfellis ei ole kinnisvaraettevõtete laenude osa küll kasvanud, kuid on endiselt suur,“ märkis Eesti Pank.

Lisaks tavapärastele, juba aastaid Eesti majandust mõjutanud riskidele on juurde tulnud ka uusi faktoreid.  Näiteks otsustas mullu ametisse astunud uus valitsus teha mitu olulist muudatust maksuloogikas. Muuhulgas kehtestati pankadele eraldi maksukord, mille järgi peavad pangad tasuma eelmises kvartalis teenitud kasumilt 14% avansilist tulumaksu.

„Meile tundub, et finantsstabiilsuse vaatest ei ole tegu positiivse muudatusega,“ ütles Eesti Panga asepresident Madis Müller, kelle sõnul ei soovi keskpank kuidagi sekkuda poliitilisse arutellu maksude üle, vaid analüüsib lihtsalt uue korraga seonduvaid riske.

Ta selgitas, et maksuseadus ei soodusta panku enam kasumit akumuleerima, vaid soosib vastupidi dividendide väljamaksmist. „See annab nõrgema motivatsiooni kapitali koguda,“ rääkis ta. Uus kord soosib seda, et dividendidena makstaks välja üle poole kasumist.

Müller tõi esile, et näiteks Skandinaavia pankade puhul tähendab see kasumi Eestist välja viimist, kusjuures madalam maksumäär tähendab, et tulumaksu laekub vähem kui senise korra puhul.

Oma risk on ka selles, et mingi osa laenutegevusest võib maksumuudatuste mõjul liikuda eraldi tütarettevõtetesse, et vähendada vaid krediidiasutustele kehtiva erimaksu summasid. See aga raskendaks nii järelevalvet kui kriisilahendust.

Üldiselt tõdes keskpank aga, et pangandussektori finantsseis püsib tugev, laenuportfelli kvaliteet on hea ning laenukahjumid väikesed. Kasumit teeniti eelmise aastaga võrreldavas mahus ning enamiku pankade omavahendid suurenesid.