Keskuse väitel võis olla tegu tuumakütuse lekke, meditsiinis kasutatava radioaktiivse aine eraldumise või allakukkunud satelliidiga. Viimase võimaluse välistab aga Rahvusvaheline Aatomienergia Agentuur, kelle teada ei ole sel ajal Maale kukkunud ühtegi ruteeniumi sisaldavat satelliiti. Ka pole ilmselt tegemist tuumajaama õnnetusega, sest sel juhul oleks eraldunud teistsuguseid nukliide.

Kõikjal Euroopas, sh Soomes, tuvastati atmosfääris ruteeniumi isotoopi 106, mida kasutatakse vähiravis, kirjutas Iltalehti. Soomes tuvastati leke septembri ja oktoobri vahel, Prantsusmaal alates 27. septembrist kuni 13. oktoobrini. Radioaktiivse kiirguse tase polnud aga nii kõrge, et see oleks kahjustanud inimeste tervist või ümbritsevat keskkonda.

IRSNi teatel oli siiski tegemist arvestatava lekkega. Kui sarnane asi oleks juhtunud Prantsusmaal, oleks toimumiskohast mitme kilomeetri raadiuses inimesed evakueeritud ning toiduainete radiatsiooni taset oleks kontrollitud kümne kilomeetri raadiuses.

IRSNi raport, mis tugineb meteoroloogilistele andmetele, pakub õnnetuse toimumiskohaks kas Venemaad või Kasahstani. Venemaa ametnike sõnul pole nemad mingist katastroofist teadlikud, ütles Reutersile radiatsioonikeskuse juht Jean-Marc Peres. Kasahstani võimudelt aga ei õnnestunud IRSNil mingit vastust saada.