Fitch tõstis Eesti riigireitingu väljavaate positiivseks

Alates euroalaga liitumisest 2011. aastal on Eesti keskmine eelarveülejääk olnud 0,2 protsenti sisemajanduse koguproduktist (SKP), mis on vähendanud võlakoormust ja on aidanud kaasa varade kogunemisele hoolimata aastaid väldanud madalast majanduskasvust ja ebasoodsatest välistingimustest. Eesti valitsussektori võlakoormus on praegu kõige madalam sama reitinguga riikide hulgas ja tõenäoliselt kahaneb ka edaspidi. 

Valitsuse finantsvarad moodustavad 43,5 protsenti SKPst. Sealhulgas on likviidseid varasid ehk võlakirju, raha ja hoiuseid 7 protsenti SKPst.Eesti majandus on muutunud välismaailma suhtes laenuandjaks, märgib agentuur. Kui 2011. aastal oli Eesti majanduse koguvõlgnevus välismaailma ees 5,6 protsenti SKPst, siis tänavu on Eesti majandus andnud välismaailmale laenu mahus 11,3 protsenti SKPst ja see tõenäoliselt kasvab edaspidi.

Eesti pankade varade kvaliteet ja kapitaliseeritus on Eestis agentuuri hinnangul hea.

Reitingu positiivne väljavaade viitab võimalusele, et reiting võib tulevikus tõusta. Stabiilne väljavaade viitab sellele, et tõenäoliselt püsib reiting edaspidi samal tasemel. Tasemele A+ tõstis Fitch Eesti riigireitingu juulis 2011. Sellest ajast kuni praeguseni oli ka reitingu väljavaade stabiilne.