Digimajanduse maksulaekumise parandamiseks on vaja Euroopa Liidu või OECD taseme kokkulepet ning kohalikku alternatiivset maksu digiteenustele Eesti kehtestama ei hakka.
![arvuti](https://static-img.aripaev.ee/?type=preview&uuid=404e4ac5-4dda-5531-8faa-5eb358fa987a&width=3840&q=70)
- arvuti Foto: Scanpix/Reuters
Financial Times kirjutas esmaspäeval, et Itaalia kavatseb Euroopa Liidu võimalikust kokkulepest ette rutata ja juba tuleva aasta suvest kehtestada rahvusvahelistele digitaalsetele teenustele maksu. Eestis midagi sellist oodata ei ole, kinnitas rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika asekantsler Dmitri Jegorov.
"Eesti ei ole seni kavandanud üksinda kohalikku alternatiivi ühtsele maksustamisele. Kui iga riik tegeleb maksustamise teemaga eraldi, võib see halvimal juhul viia ELis 28 erineva maksusüsteemini. Sellega muutuks Euroopa digimajanduse jaoks väga keeruliseks kohaks. Eriti globaalsete ettevõtete jaoks, sest nemad peaksid siis toime tulema paljude erinevate maksulahendustega," selgitas Jegorov.
Eesti soovib digimaksu puhul võimalikult laialdast kokkulepet, mis poleks suunatud ühegi ettevõtte või riigi vastu. Jegorovi sõnul on esimeseks eelistuseks globaalne lahendus läbi OECD, sest probleem ei ole üksnes Euroopas, vaid see on globaalne.
"Kuna probleem on tõsine ja pikalt vindunud, siis oleme valmis kaaluma ka ajutist kokkulepet, nagu vahepeal käisid välja Itaalia, Saksamaa, Prantsusmaa ja Hispaania, kuid pikemas perspektiivis peaks see ikkagi viima seniste maksureeglite uuendamiseni ülemaailmselt," möönis Jegorov, viidates Euroopa nelja suurriigi viimasel digitippkohtumisel tehtud ettepanekule niinimetatud ühtlustusmaksu kehtestamises.
Praegu on probleemiks see, et kasumi maksustamise reeglid on ajale jalgu jäänud ja suured korporatsioonid kasutavad ära Euroopa Liidu osade liikmesriikide soodsaid maksureegleid teistes liikmesriikides maksukohustuse minimeerimiseks.
Turumoonutus võimendab selliste hiidude nagu Google ja Facebook eelisseisu näiteks internetireklaami turul veelgi ning seab kohaliku meedia raskustesse kõikjal Euroopas.
Seotud lood
Jeeni kurss kukkus dollarisse värske, 38 aasta madalaima tasemeni. Viimati kauples jeen nii nõrgal tasemel 1986. aastal. Riigis on alanud valuutakriis, mis on just praegu hoogu kogumas ning paneb valitsuse ja keskpanga väga raskete otsuste ette.
Enimloetud
1
Omanik: “Ei ole kantimine!”
4
Võttis dividendi 25 miljonit
6
Kuidas kollektiivne kujutlusvõime jalgpallis pankrotistus
Hetkel kuum
![Saneerimisnõustaja hinnangul on kinnitusvahendite hulgi- ja jaemüügiga tegelev Janere maksejõuetu ning ettevõtte tegevus viidi uue ettevõtte alla. Janere omaniku sõnul ei tegele ta mingi kantimisega.](https://static-img.aripaev.ee/?type=preview&uuid=c6dcfcae-7d46-508f-b14c-f44602bef15f&width=3840&q=70)
Omanik: “Ei ole kantimine!”
![Soler & Palau esindaja Hilario Tome ja ETS NORDi juhatuse esimees Urmas Hiie.](https://static-img.aripaev.ee/?type=preview&uuid=2bd8bfe9-ad4b-566f-abe6-5d2d84601360&width=3840&q=70)
“Meid on soovinud ära osta paljud ettevõtted”
![Napilt 17-aastaselt Hispaania koondises Euroopa meistriks tulnud Lamine Yamal Berliini olümpiastaadionil tiitlivõitu tähistamas.](https://static-img.aripaev.ee/?type=preview&uuid=34f38a38-d679-549c-8cd6-2287caba1704&width=3840&q=70)
Kuidas kollektiivne kujutlusvõime jalgpallis pankrotistus
Tagasi Äripäeva esilehele