Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Nimed Reformierakonna suurimast saladusest

    Reformierakonna auesimees ja rajaja Siim Kallas ütles välja nimed, keda on püütud 18 aastat varjata. Need on ettevõtjad, kes rahastasid 1999. aastal Reformierakonna ettevõtte R-Hooldus OÜ kaudu erakonna kampaaniat ja kes aitasid sellega partei võimule.

    Reformierakond on siiani kiivalt varjanud, kes olid need salapärased abilised, kes viisid aastaid tagasi erakonna kassasse sularahapakke, aga nüüd avaldas Siim Kallas Äripäeva Raadio persoonisaates mitmeid nimesid.
    Kallase sõnul olid rahastajad ettevõtjad, kes on ka hiljem erakonda toetanud, eesotsas ehitusfirma Nordecon suuromaniku ning kaubandus-tööstuskoja juhatuse esimehe Toomas Lumaniga. Kallas nimetas kadunud ettevõtjaid Oleg Ljadovit ja Andres Sarrit ning kunagise Maksumaksjate Klubi liikmeid. Raha andis Kallase sõnul ka Hillar Teder. 
    1990. aastatel koos käinud Maksumaksjate Klubisse kuulusid mitmed nimekad ja mõjukad ettevõtjad, teadaolevalt Toomas Sildmäe, Meelis Milder, Andres Sarri, Hannes Tamjärv, Olari Taal, Heldur Meerits, Peeter Kiloman, Priit Vilba, Rein Lang ja Jüri Raidla.
    „Võis olla nii ja naa“
    Ärimees ja poliitik Olari Taal tunnistas, et kindlasti rahastas ta Reformierakonna käimapanemist, ent ta ei mäleta, kuidas see toimus. „Kui rahastamine käis R-Hoolduse kaudu, siis ju ta käis R-Hoolduse kaudu,“ ütles ta. „Saate ju ise ka aru, et 18 aastat on möödas ja ma lihtsalt ei mäleta,“ lisas ta.

    Kuidas see ütlus ongi… maksuametis peab olema mälu seitse aastat.

    Toomas Sildmäe,
    ettevõtja ja poliitik
    Samuti ei mäleta Taal, kas 1990. aastate lõpus otsustas Maksumaksjate Klubi ühiselt, et toetab R-Hoolduse kaudu Reformierakonda või oli tegu igaühe isikliku otsusega. Pigem kaldub Taal teise variandi poole, kuna tol ajal enam klubi tema sõnul nii tihedalt koos ei käinud. „Aga võis olla nii ja võis olla naa,“ märkis ta.Taal ei osanud öelda, miks on senimaani R-Hoolduse rahastajaid varjatud. „Ei oska öelda. Ma arvan, et see pole häbiasi, kui inimene paneb kuhugi oma isiklikku raha,“ rääkis ta. Samuti polnud Taali sõnul 1999. aastal kuidagi seadusevastane see, et annetatud sularaha kanti ettevõtte kontole ja seejärel erakonnale, kuna seda illegaalseks pidavad seadused jõustusid alles mitu aastat hiljem.Faktidega ei saa mängidaKa ettevõtja ja kunagine majandusminister Toomas Sildmäe tunnistas, et rahastamine kindlasti käis, ent kuidas täpselt, ei mäleta temagi.
    „Kuidas see ütlus ongi… maksuametis peab olema mälu seitse aastat,“ ütles ta. Ajakirjaniku küsimuse peale, mida ta sellega täpselt öelda tahab, vastas Sildmäe: „Ma üritasin viisakalt vastata, et Eesti seaduse järgi peab maksuametis inimesel olema mälu seitse aastat. Kaheksandat aastat tagasi ei pea enam mäletama.“
    Maksumaksjate Klubi üks liikmetest Olari Taal aastal 2002.Foto: Erik Prozes
    Midagi Sildmäe siiski mäletab. „Ei noh… ma arvan, et ma ei saa faktidega mängida, aga pigem (vastab Kallase väide tõele - toim) jah kui ei, sest et selliste asjadega me tollal tegelesime,“ ütles ta.
    Sildmäe sõnul oli Reformierakond tol ajal partei, mida oli vaja. „Kuidas ja mismoodi ma neid aitasin, ma tõesti ei mäleta, aga aitasin kindlasti,“ lisas ta.Sildmäe sõnul ei ole R-Hoolduse kaudu annetajate nimed sugugi uudis, kuna tema sõnul pole nimed kunagi saladus olnudki. „Ei ole see olnud ei saladus ega ka salafakt, et nii tehti,“ ütles ta. „Teie mõistate varjamist illegaalse tegemise all. Mina mõistan varjamist tagasihoidlikkuse nime all. Alati pole vaja ühiskonnas teada, kes kus mida teeb. Peaasi, et tehtud on,“ lisas Sildmäe.
    Miks Siim Kallas nüüd nimed välja ütles, Sildmäe öelda ei osanud. „Võib-olla tal nüüd lihtsalt tuli meelde,“ ütles ta.
    Toomas Sildmäe 1999. aastal, samal aastal toimus R-Hoolduse kaudu Reformierakonna rahastamine.Foto: Raul Mee
    Baltika Grupi peadirektor Meelis Milder ütles, et kui teised mäletavad, et nad rahastasid tol ajal Reformierakonda, aga ei mäleta, kuidas see rahastamine käis, siis tema ei mäleta isegi seda, kas ta rahastas üldse erakonda kuidagi või mitte. „Asi ei ole selles, justkui mul oleks piinlik, vaid tõesti mälu on teinud oma töö,“ ütles ta.Keegi on vanaks jäänudAinus, kes resoluutselt eitas võimalust, et tal on Reformierakonna rahastamisega algusaegadel mingisugust pistmist olnud, oli suurettevõtja Hillar Teder. Ta ütles, et ei kujuta ette, miks Siim Kallas tema nime mainis.
    „Üks meist on vanaks jäänud, küsimus on selles, kumb meist,“ ütles ta. „Ma arvan, et see on täielik jamps,“ lisas ta.

    Üks meist on vanaks jäänud, küsimus on selles, kumb meist.

    Hillar Teder
    Siim Kallase nimede nimetamise kohta.
    Teder rõhutas, et tal ei löö R-Hooldusega seoses mitte ühtegi pirni põlema. „Mis ettevõte see üldse oli? Tantsu selle ümber on ajakirjanduses ikka löödud, kuid ma isegi ei tea, mis ettevõte see selline oli,“ ütles ta.
    Toomas Luman, keda Siim Kallas R-Hoolduse rahastajatest rääkides mitu korda nimetas, ütles, et talle ei ütle R-Hoolduse nimi midagi ja ta ei usu, et ta 1999. aastal sellega tegemist tegi.
    Mida lobises Siim Kallas välja?
    Reformierakonna auesimees Siim Kallas ütles laupäevases Äripäeva raadio persoonisaates ajakirjanik Vilja Kiislerile, kes rahastasid R-Hoolduse kaudu Reformierakonda.Hiljem väitis Kallas, et nad rääkisid Vilja Kiisleriga teineteisest mööda ja et ta nimetas vaid nimesid, kes on rahastanud Reformierakonna käivitamist. Kallas lisas, et need nimed pole kunagi olnud saladus.
    Järgneb lõik raadiosaatest:Ühe luukere veel tuletan meelde, see on see sama R-Hoolduse teema. Te pole kunagi tahtnud rääkida sellest, kes olid need ettevõtjad, kes Reformierakonnal sündida aitasid. Kui ma sellele tagasi mõtlen, siis ma ei saa aru, mida hirmsat oleks võinud juhtuda? Miks see küsimus teile kunagi nii valus oli? Mäletan, et Äripäeva ajakirjanik küsis teilt veel... (2013. aastal põgenes Siim Kallas R-Hoolduse küsimusi vältides endise Äripäeva ajakirjaniku Katariina Krjutškova eest lifti ja keeldus küsimustele vastamast. Vaata eespool olevast videost – toim)See tabas ootamatult. Ka selles mõttes ootamatult, et ma polnud harjunud niisuguse ajakirjaniku meetodiga. Küll ma oleks vastanud nendele küsimustele, kui oleks küsitud nii, nagu Brüsselis tol ajal tavaks oli. Seal ei ole nii, et mikrofon topitakse nina alla, nagu Äripäeva ajakirjanik nende küsimustega kunagi tegi.Ja ausalt öeldes ma liiga palju sellest ei teadnudki, ma ei tea tänaseni. Mul pole kunagi olnud ees nimekirja, kes need siis olid. Need olid Eesti ettevõtjad kõik, suur hulk igasuguseid ettevõtjaid. See oli kaval, tegelikult täiesti korrektne erakonna rahastamiseks. Paljud teised tegid jumal teab missuguseid trikke erakonna rahastamiseks, kuid seal ei olnud midagi, mitte mingisugust asja, mis oleks seaduse vastane.Selles ma üldse ei kahtlegi. Esiteks on sellest kaua aega möödas, süsteem oli teine. Kuid kui nüüd rahulikult ja sõbralikult küsida, siis kas ütleksite, kes need nimed olid?Ega ma ei tea seda…See pole ju häbiasi.Need rahastajad olid kõik need, kes on hiljem ka rahastanud ja seal on palju ka selliseid väiksemaid ettevõtjaid, keda ma ei teagi kõiki. Ega meil rahapuudust ei olnud, annetati hea meelega. Suurannetajaid olid need samad, kes on hiljemgi olnud, Toomas Lumaniga eesotsas. Jumal, ma ei tea…Lumani nimetasite, veel mõni nimi?Noh… Teate ausalt öeldes… (mõtleb ja ohkab.) Ma ei tea.Mida hullu saab juhtuda?Ei saagi.Ei saa juhtuda midagi hullu.Aga ma ei tea ausalt öeldes, ma ei mäleta.Lumani ütlesite, kes veel?Üks oli kindlasti kadunud Ljadov, kellega ajasime kõvasti rattavärki ja kellega suhtlesin. Huhh.. tegelikult olid seal kõik omaaegsest Maksumaksjate Klubi seltskonnast.Seal oli päris palju nimesid, nimetage mõni.Noh, seal olid Sarri, Milder, Rask.Nemad olid ka rahastajad?No ikka, kõik nad rahastasid. Kuna meil oli selline kaup, et erakonna esimees ei tegele rahaga otse, et ei hakataks mingeid teeneid küsima. Tuntum oli seal Luman. Hillar Teder on teada, et on rahastanud.Nii et te ütlesite praegu välja, kes olid need, kes omal ajal R-Hooldust rahastasid ja maailm ei vajunudki kokku.Aga ega ma ei tea.. minul seda nimekirja ei olnud. Seal korjati niimoodi kokku raha nagu piletiraha, seminaride eest, mis tegelikult ka toimusid.
    Pilt Siim Kallasest ja Märt Raskist aastal 2001. Mõlemad juhtisid koos Andres Lipstokiga R-Hooldust, mille kaudu käis erakonna rahastamine.Foto: Erik Prozes
    R-Hoolduse skandaal: Hävitatud dokumendid ja tulusad „seminarid“
    Reformierakonna tollaste tipp-poliitikute Siim Kallase, Märt Raski ja Andres Lipstoki juhitud R-Hooldus rahastas 1999. aastal riigikogu valimiskampaaniat 2,1 miljoni krooniga. Pärast valimisi tuli Reformierakond koos Isamaa ning Mõõdukatega võimule.Samal aastal müüdi R-Hooldus edasi Ahto Peetsole. Ühtlasi sõlmiti müümisel firma endiste juhatuse liikmete ja uue omaniku vahel konfidentsiaalsusleping, et R-Hoolduse raamatupidamisdokumente ei avaldata.2013. aastal viitas ajakirjanik Toomas Kümmel, et R-Hoolduse rahastamine ja Eesti Pangas aset leidnud 32,2 miljoni dollari vääringus dokumendi võltsimine võivad olla seotud. Kümmel sõnas, et raha väljavõtmine - VEBi külmutatud arvetelt toimus samal ajal, kui R-Hooldus asutati. “Kahel aastal jättis see firma majandusaasta aruande esitamata. Tehingud toimusid ainult sularahas ja pärast seda anti see firma kui tühi leht edasi,” lisas Kümmel.
    2,3miljoni krooniga rahastas 1999. aastal R-Hooldus Reformierakonna riigikogu valimiskampaaniat.
    Et neid kahtlusi ümber lükata, läks Peetso Äripäeva palvel R-Hoolduse dokumente otsima, aga neid ei leidnudki. “Kammisin läbi terve selle ruumi, kus mul on kõik dokumendid virnas, aga kõige vanemad dokumendid olid seal üheksa aastat vanad,” sõnas ta.
    Peetso hinnangul liikus enne ettevõtte ostmist sellest läbi ligi 4 miljonit krooni. “Ma olen näinud neid dokumente. Midagi üllatavat seal küll ei ole, täiesti tavaline tegevus,” sõnas Peetso. Ehkki reformierakondlased on väitnud, et R-Hooldusesse laekus raha Reformierakonna poliitikute esinemiste eest, ei osanud Peetso seda kinnitada. “Ma ei mäleta, ausõna,” lausus ta.
    Raha tuli „seminaridest“
    Tollane Reformierakonna peasekretär, praegu Eesti Lotot juhtiv Heiki Kranich kommenteeris siis, et raha oli kindlasti pärit Eesti ettevõtjatelt. “Rääkida siin midagi mingist VEB Fondist on puhas fantaasia,” lausus ta.
    “Tegemist on laimuga,” väitis 2013. aastal ka Siim Kallas. Ehkki Äripäev palus Kallasel nimetada isikud, kes olid R-Hoolduse rahastajad, ta seda siis ei teinud.

    Tegemist on laimuga.

    Siim Kallas,
    Reformierakonna rajaja
    R-Hoolduse endine juhatuse liige Märt Rask ütles aga tollal Äripäevale, et raha saamiseks tehti tuluõhtuid. „Mäletan mõnda kohtumist, kus oli ettevõtjatele eraldi seminar korraldatud. Aga kes täpsemalt? Kas te saate Jaak Joala käest küsida, kellele ta on laulnud? Ma olen käinud ülikoolides esinemas ja ma ei ole kunagi küsinud, kes selle korraldas. Ma olen käinud rahvakoosolekutel ega ole kunagi küsinud, kes need korraldas. Ükskõik millise vande all ma võin öelda, et ma ei tea R-Hoolduse raha liikumisest midagi. Asi pole minu mälu kehvuses, aga ma tean kindlalt, et minul ei olnud aktiivset tegevust seoses R-Hooldusega.“Andres Lipstok, ka endine R-Hoolduse juhatuse liige, rääkis samuti seminaridest. „Tehti selliseid tuluüritusi, kus Reformierakonna liikmed pidasid spetsiifilisi ettekandeid, tutvustasid mingeid teemasid. Kuulajate hulgas oli siis näiteks Eesti ärieliit. Selle eest laekus Reformierakonnale raha. Ei hakka mina enam nende ärimeeste nimesid loopima ja meenutama, aga ma kujutan ette, et kutsutud olid Eesti ärimehed, kes tahtsid kuulata ettekandeid, ja tehti loenguvormis kohtumisi.“
  • Hetkel kuum
Tarmo Virki: õpetajad, palun streikige varsti jälle
Kui talvel õpetajad streikima asusid, siis loodi hetkeks suurepärane võimalus praegust haridussüsteemi lammutama asuda. Sest olgem ausad, selleks on viimane aeg, kirjutab ettevõtja ja Äripäeva iduettevõtete teemaveebi FoundME.io juht Tarmo Virki.
Kui talvel õpetajad streikima asusid, siis loodi hetkeks suurepärane võimalus praegust haridussüsteemi lammutama asuda. Sest olgem ausad, selleks on viimane aeg, kirjutab ettevõtja ja Äripäeva iduettevõtete teemaveebi FoundME.io juht Tarmo Virki.
USA riigivõlakirjade tootlus tõusis viie kuu kõrgeimale tasemele
USA kümneaastaste riigivõlakirjade tootlus tõusis teisipäeval viie kuu rekordtasemele, kuna turud hindasid ümber võimalusi, kui kiiresti võib Föderaalreserv sel aastal intressimäärasid langetada, kui võtta arvesse maailmamajanduse tugevnemise märke.
USA kümneaastaste riigivõlakirjade tootlus tõusis teisipäeval viie kuu rekordtasemele, kuna turud hindasid ümber võimalusi, kui kiiresti võib Föderaalreserv sel aastal intressimäärasid langetada, kui võtta arvesse maailmamajanduse tugevnemise märke.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Graafikud: võrdle, kuidas sinu maakonnas ärid hakkama saavad
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Finora Pank värbas Tallinna Sadama tippjuhi
Eesti ettevõtjatele kuuluv Finora Pank värbas panga operatiivjuhiks ja juhatuse liikmeks Hanno Hussari.
Eesti ettevõtjatele kuuluv Finora Pank värbas panga operatiivjuhiks ja juhatuse liikmeks Hanno Hussari.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
FT: Venemaal miljardeid teeniv Austria pank reklaamis laienemisplaane
Raiffeisen Bank International, mis teenib poole grupi kasumist Venemaal ja Valgevenes, reklaamis end Venemaal suurte kasvuplaanidega.
Raiffeisen Bank International, mis teenib poole grupi kasumist Venemaal ja Valgevenes, reklaamis end Venemaal suurte kasvuplaanidega.
Raadiohommikus: 5MIINUSE börsirämmarist ja kinnisvarast nii meil kui Hispaanias Uus võimalus: jäta küsimusi hommikuprogrammi külalistele
Teisipäevane hommikuprogramm võtab fookusesse Äripäeva lugejate ja kuulajate kaks meelisteemat – investeerimise ja kinnisvara.
Teisipäevane hommikuprogramm võtab fookusesse Äripäeva lugejate ja kuulajate kaks meelisteemat – investeerimise ja kinnisvara.