Ettevõtjatest kaotasid enim kasumit hulgikaupmehed
Vaatamata kolmanda kvartali nõrgale tulemusele on ettevõtetesektori majandusnäitajad sel aastal paranenud, kinnitas Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina kommentaariks statistikaameti avaldatud ettevõtete kolmanda kvartali majandusnäitajatele.
Ettevõtetesektori kogukasumi 8-protsendine langus kolmandas kvartalis oli allpool meie ootusi. Kuigi languses olid paljude tegevusalade kasumid (64 tegevusalast 41), mõjutas üldpilti kõige enam hulgikaubanduse 53-protsendiline vähenemine. Tugevas languses olid ka maismaatranspordi ja kinnisvaraettevõtete kasumid. Samas, põllumajanduse, töötleva tööstuse, ehituse ja ITK sektori kasumid tegid tugeva kasvu.
Kinnisvaraettevõtete kasumid on vähenenud juba 7 kvartalit järjest ning olukord on viimasel paaril kvartalil isegi halvenenud. Kinnisvaraettevõtete kasumite vähenemise üheks põhjuseks on sel aastal suurenenud ehitusinvesteeringud ja ehitiste soetamine.
Investeeringute osakaal käibes langes viimase 16 aasta madalaimale tasemele
Samuti olid üllatavalt tagasihoidlikud ettevõtetesektori investeeringud. Esialgsete arvestuste järgi vähenesid need kolmandas kvartalis 2% ning kasumite osakaal ettevõtetesektori käibes langes vähemalt viimase 16 aasta madalaimale tasemele. Kuigi languses olid ligikaudu kolmandiku tegevusalade investeeringud, tuli suurim negatiivne mõju taas hulgikaubandus- ja maismaatranspordiettevõtetelt. Samas, töötleva tööstuse, energia- ja nagu juba eespool öeldud, kinnisvaraettevõtted, suurendasid oma investeeringuid jõudsalt.
Ettevõtetesektori kasumlikkus viimase 6 aasta madalaim
Kui aasta kahel esimesel kvartalil kasvas ettevõtetesektori käive kuludest kiiremini, siis kolmandas kvartalis olukord muutus ja kulude kasv ületas käibekasvu (vastavalt 12 ja 10%). Kuigi sel aastal on tööjõukulude kasv kiirenenud, on selle osakaal käibes tasapisi allapoole liikunud. Vaatamata sellele, et investeeringud kolmandas kvartalis vähenesid ja selle osakaal käibes on vähenenud, on ettevõtetesektori kasumlikkus (kasumite osakaal käibes) languses (-17%) ning see on vähenenud viimase 6 aasta madalaimaks.
Tööjõukulud kasvasid tootlikkusest kiiremini
Ettevõtetesektori lisandväärtuse järgi arvutatud tööjõu tunnitootlikkus kasvas kolmandas kvartalis küll vaid protsendi võrra, kuid üks töötaja suutis tunnis luua 8% rohkem käivet kui möödunud aastal samal ajal. Samas, kui hinnata tootlikkuse vastavust palgakulu kasvule, tuleks arvestada just lisandväärtuse järgi arvutatud tootlikkust. Kolmanda kvartali väga nõrga tulemuse tõttu on sel aastal kasvanud tööjõukulud tootlikkusest kiiremini ehk nende näitajate järgi võiks justkui öelda, et ettevõtetesektori konkurentsivõime on veidi halvenenud. Samas on näiteks tööstusettevõtete hinnangul nende konkurentsivõime välisturgudel paranenud, kuid koduturul halvenenud.
Sel aastal on ettevõtetesektori majandusnäitajad paranenud, kuid kasumlikkus langeb
Kuigi ettevõtete majandusnäitajad olid kolmandas kvartalis nõrgemad, on ka varasematel aastatel nende kasumid ja investeeringud üsna volatiilsed olnud. Kui vaadata seda aastat kokku, siis on ettevõtetesektori kasumid kasvanud 10%, investeeringud 18% ja tunnitootlikkus lisandväärtuse alusel 8%, mis on kokkuvõttes väga hea tulemus ning tegemist on ka eelmise aastaga võrreldes olulise paranemisega. Kahjuks suudavad aga ettevõtted oma käibe suhtes üha vähem kasumeid toota.
Ettevõtete väike valim koos väheste vastanutega võib kvartaliarvestuses vigu põhjustada
Ettevõtetesektori kvartaliarvestuse kohati üllatavaid numbreid võib põhjustada see, et arvestusse võetakse ainult 8% ettevõtete andmed, mis laiendatakse kogu sektori peale. Kuigi mahuliselt on kaetud suur osa ettevõtete käibest jm näitajatest, võib selline väike valim koos väheste vastanutega vigu põhjustada. Seetõttu tuleks ettevõtetesektori kvartaliarvestusi käsitleda esialgsetena ehk kiirstatistikana.