Donald Trump surus läbi esimese suure reformi

21. detsember 2017, 10:51
President Donald Trump õnnitleb USA Kongressi spiikrit Paul Ryanit.
https://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20171221/NEWS/171229915/AR/0/AR-171229915.jpg

USA Kongress ütles kolmapäeval "jah" ebapopulaarsele maksureformile, millega langetatakse ettevõtete ja ühiskonna kõige rikkamate makse.

Tegu on esimese suurema reformiga, millele vabariiklased on alates president Donald Trumpi ametisseastumisest suutnud saada parlamendi heakskiidu. Kongressi lõpphääletusel sai reform 224 poolt- ja 201 vastuhäält. Senatis sai reform kinnituse 51 poolt- ja 48 vastuhäälega.

Samuti on see 30 aasta kõige ebapopulaarsem reform, kirjutas Business Insider. Avaliku arvamuse uuringute järgi toetab reformi 33 protsenti ja vastu on 52 protsenti ameeriklastest. Ameerika Ühendriikide ajaloos on olnud maksutõuse, mis on olnud populaarsemad kui Trumpi maksureform.

Reformiga langetatakse muu hulgas ettevõtete tulumaksumäära 35 protsendilt 21 protsendile. Wall Streeti börsiindekseid see ei mõjutanud, sest reformi oodates oli näiteks S&P 500 juba varem kerkinud 4,5 protsenti.

Goldman Sachsi arvutuste järgi on rahvusvahelistel ettevõtetel üle maailma veel 920 miljardit maksustamata dollarit, mida ei ole kõrgete maksude tõttu USAsse viidud, kirjutas Business Insider. Ajutine maksulangetus võiks sellest 250 miljardit viia tagasi USAsse. Citigroupi hinnangul võib kõigi USA ettevõtete peale kokku tulla isegi 2,5 triljonit dollarit, mis ootavad välismaal koju naasmist.

Mõttekoja Tax Policy Center analüüsi järgi tähendab reform ühiskonna kõige rikkamale 0,1 protsendile pea 200 000 dollari suurust võitu iga elaniku kohta. Ühiskonna kõige rikkam protsent saab keskmiselt 50 000 euro suuruse kingituse elaniku kohta. Alumisele kolmele kvintiilile pakutavad maksulangetused jäävad alla 900 dollari, kirjutab Washington Post. Kümne aasta jooksul tähendab reform riigieelarve defitsiidi süvenemist 1,5 triljoni dollari võrra.

Kuna demokraadid olid reformile vastu ja ka mõned vabariiklased pigem kõhkleval seisukohal, siis pidid reformi algatajad tagama, et defitsiit ei suureneks liiga palju ja seaduse saaks häälte lihtenamusega vastu võtta. Selle tagamiseks tõstetakse alates 2027. aastast ühiskonna alumiste kvintiilide makse, mis tähendab, et reform muutub aja jooksul veelgi regressiivsemaks.

President Trump ise võidab reformist tänu pärandimaksude muutmisele vähemalt 15 miljonit dollarit, kirjutab Guardian, tuginedes mõttekoja Center for American Progress (CAP) analüüsile. Lisaks talle on veel kuuel presidendi administratsiooni kõrgele kohale määratud inimesel võita vähemalt 4,5 miljonit dollarit.

Hääletustulemuse tagamiseks sattusid maksureformi ka muudatused, mis on mõeldud otse kongressiliikmetele. Viimasel hetkel tehtud maksulangetusest naftatranspordiettevõtetele võidavad otseselt 16 Kongressi saadikut, kes on sellistesse ettevõtetesse investeerinud miljoneid dollareid, kirjutab International Business Times. Sellele lisandub kinnisvarafirmadele tehtud maksulangetus, millest isiklikult võidavad tosin vabariiklaste saadikut, kelle osalus sellistes ettevõtetes oli 117 miljonit dollarit. Lugemata siinkohal presidendi enda investeeringuid. Reuters kirjutab, et vabariiklaste toetuse hoidmiseks lisati reformile ka luba nafta puurimiseks Alaska looduskaitsealadel.

Demokraadid kindlasti loodavad, et reformi ebapopulaarsus annab neile võimaluse tuleva aasta valimistel, kui hääletamisele lähevad kõik 435 Kongressi kohta ning 34 Senati kohta 100st. "Täna võime näha vabariiklasi võidujoovastuses, sest neil õnnestus rikaste ja privilegeeritute hüvanguks paljaks röövida Ameerika keskklass," ütles Kongressi demokraatide juht Nancy Pelosi Reutersi teatel.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
21. December 2017, 11:49

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris Hetkel eetris

Äripäeva raadio viimased saated

Kõiki viimased raadio saated
Otsi:

Ava täpsem otsing