Donald Trump surus läbi esimese suure reformi

Goldman Sachsi arvutuste järgi on rahvusvahelistel ettevõtetel üle maailma veel 920 miljardit maksustamata dollarit, mida ei ole kõrgete maksude tõttu USAsse viidud, kirjutas Business Insider. Ajutine maksulangetus võiks sellest 250 miljardit viia tagasi USAsse. Citigroupi hinnangul võib kõigi USA ettevõtete peale kokku tulla isegi 2,5 triljonit dollarit, mis ootavad välismaal koju naasmist.

Mõttekoja Tax Policy Center analüüsi järgi tähendab reform ühiskonna kõige rikkamale 0,1 protsendile pea 200 000 dollari suurust võitu iga elaniku kohta. Ühiskonna kõige rikkam protsent saab keskmiselt 50 000 euro suuruse kingituse elaniku kohta. Alumisele kolmele kvintiilile pakutavad maksulangetused jäävad alla 900 dollari, kirjutab Washington Post. Kümne aasta jooksul tähendab reform riigieelarve defitsiidi süvenemist 1,5 triljoni dollari võrra.

Kuna demokraadid olid reformile vastu ja ka mõned vabariiklased pigem kõhkleval seisukohal, siis pidid reformi algatajad tagama, et defitsiit ei suureneks liiga palju ja seaduse saaks häälte lihtenamusega vastu võtta. Selle tagamiseks tõstetakse alates 2027. aastast ühiskonna alumiste kvintiilide makse, mis tähendab, et reform muutub aja jooksul veelgi regressiivsemaks.

President Trump ise võidab reformist tänu pärandimaksude muutmisele vähemalt 15 miljonit dollarit, kirjutab Guardian, tuginedes mõttekoja Center for American Progress (CAP) analüüsile. Lisaks talle on veel kuuel presidendi administratsiooni kõrgele kohale määratud inimesel võita vähemalt 4,5 miljonit dollarit.

Hääletustulemuse tagamiseks sattusid maksureformi ka muudatused, mis on mõeldud otse kongressiliikmetele. Viimasel hetkel tehtud maksulangetusest naftatranspordiettevõtetele võidavad otseselt 16 Kongressi saadikut, kes on sellistesse ettevõtetesse investeerinud miljoneid dollareid, kirjutab International Business Times. Sellele lisandub kinnisvarafirmadele tehtud maksulangetus, millest isiklikult võidavad tosin vabariiklaste saadikut, kelle osalus sellistes ettevõtetes oli 117 miljonit dollarit. Lugemata siinkohal presidendi enda investeeringuid. Reuters kirjutab, et vabariiklaste toetuse hoidmiseks lisati reformile ka luba nafta puurimiseks Alaska looduskaitsealadel.

Demokraadid kindlasti loodavad, et reformi ebapopulaarsus annab neile võimaluse tuleva aasta valimistel, kui hääletamisele lähevad kõik 435 Kongressi kohta ning 34 Senati kohta 100st. "Täna võime näha vabariiklasi võidujoovastuses, sest neil õnnestus rikaste ja privilegeeritute hüvanguks paljaks röövida Ameerika keskklass," ütles Kongressi demokraatide juht Nancy Pelosi Reutersi teatel.