Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eesti-Läti tenniseduell: kes on Kontaveidi vastane Läti ime?

    Jelena Ostapenko, 2017. aasta Prantsusmaa lahtiste tennisemeistrivõistluste võitjaFoto: Reuters/Scanpix

    Austraalia lahtiste tennisemeistrivõistluste kolmas ring toob täna suure Eesti ja Läti duelli - vastamisi lähevad Anett Kontaveit (WTA 34.) ja Jelena Ostapenko (WTA 7.).

    Kontaveiti ja Ostapenko kohtumine toimub Eesti aja järgi täna pärastlõunal.
    Anett Kontaveidile hoiab kogu Eesti pöialt, kuid mida on sellest kohtumisest oodata - kes on see Riias sündinud tennise imelaps Jelena Ostapenko, kes on olnud ka Kontaveiti paarismängupartner?
    Äripäev kirjutas Ostapenkost mullu 3. juulil, kui ta sai oma esimese Suure Slämi turniiri tiitli, võites Prantsusmaa lahtised tennisemeistrivõistlused. Toome ära osa sellest loost.
    „Mulle tundub, et olen väga võimas ja ma juba sündisin selle võimsusega. Ma pole kunagi paigal istunud, pole suutnud istuda nurgas ja klotsidega mängida,“ tunnistas Ostapenko pärast Roland Garrosi võitu Läti rahvusringhäälingule antud intervjuus. 
    Prantsusmaa lahtistel meistrivõistlustel vapustas 20aastane Riia tüdruk kõiki. Alustades turniiri maailmas 47. reketina, polnud ta mitte üheski prognoosis favoriit. Aga seitse kindlat võitu kahe nädala jooksul, sealhulgas finaalis rumeenlanna Simona Halepi üle, läks Roland Garrosi ja kindlasti Läti spordiajalukku.
    Läti meedia kirjutas suvel, et Jelena puhul on tegemist läbi ja lõhki „Läti tootega“, alates viiendast eluaastast on ta tennisega tegelenud, treeninud ainult Riias ja vaid oma ema Jelena Jakovleva käe all, kes ei lasknud oma tütre juurde ühtegi teist juhendajat.

    Põhiõpetaja ja treener on ema Jelena Jakovleva, palju on temaga tegelenud ka isa Jevgeni Ostapenko, endine jalgpallur. Praegu on tema tiimis ka itaallasest agent (kes töötab samal ajal ka maailma esireketi Andy Murrayga).

    Jelenat iseloomustatakse sõnadega maksimalist, töökas, sihikindel ja andekas. Samasugune on ka tema mäng – agressiivne, teatud mõttes jultunud, domineeriv igas olukorras. Lisaks sellele, et ta on füüsiliselt väga vastupidav ja sitke, on ta ka tark – lõpetas väga heade tulemustega Riias gümnaasiumi, kus tema lemmikaineteks olid matemaatika ja inglise keel.Tantsud või tennisEhkki tennisel on tema elus praegu esikoht, on Jelenal muidki hobisid. „Varem tegelesin võistlustantsuga, praegu harrastan seda vaid oma lõbuks, kui olen Riias,“ rääkis Jelena suvises intervjuus. „Teatud vanuseni olin tõsise dilemma ees, kas tants või tennis. 12aastaselt taipasin lõplikult, et tahan tennisega profitasemel jätkata. Ja olen alati tahtnud saada maailma parimaks tennisistiks. Tantsusamme pole ma niikuinii unustanud, sest need annavad jalgadele õige koormuse, aitavad koordinatsioonile kaasa,“ rääkis Jelena Läti meediale.
    Ema elutöö
    Jelena esimene ja ainus treener on ema, kes on alati kõrval, nii kodus kui turniiridel. „Ema tunneb mind kõige paremini, ta teab mu eeliseid ja puudusi. Meil on temaga suurepärane side, mul on temaga väga hea olla. Teine asi on, et vahel tuleb tuua juurde keegi väljastpoolt, aga ikkagi jääb viimane sõna emale. Tegelikult on treenerist ema minu väga suur pluss,“ on Jelena tunnistanud.
    Pool miljonit eurot – umbes sellise summa on vanemad panustanud tütre treenimisse ja ettevalmistusse. Suveks oli Jelena auhinnarahadena kokku teeninud üle 3,1 miljoni euro, lisaks Pariisist saabudes maaletoojalt kingituseks saadud Mercedes-Benz ning Läti riigilt võidu eest saadud preemia, veidi üle 28 000 euro.
     
    Raha jätab külmaks
    Roland Garrosil auhinnarahaks saadud üle kahe miljoni euro Jelenat ei eruta. „Ma ei mängi raha pärast. Mulle meeldib tennis, armastan seda, mulle meeldib elada selles rütmis. Tulevad võidud, tuleb ka raha. Kaks miljonit… parem küsige selle kohta emalt,“ vastas ta. 
    „See spordiala on kallis, pole saladus. Ka pool miljonit on täiesti õige,“ rääkis isa Jevgeni Ostapenko. „Umbes selline summa, isegi enam, on vaja sisse panna, et midagi saavutada. Investeerida on vaja korralikult – lennud ja elamine, treenerid, sparringupartnerid, saalirent, arstiabi, vahendid ja inventar. Laps, kes teeb tennises esimesi samme, saab hakkama ka 100 euroga kuus. Aga hiljem… Profitasemel kulub tennises 100–150 eurot – see on siis juba ühe treeningu hind,“ valgustab isa tagamaid.
    Millal siis tennisemänguga hakkab seda suurt raha teenima? „Kui jõuad maailma 50 parima hulka, siis hakkab tagasi tulema – sponsoritelt ja auhinnarahadelt. Jelena kulud on 10 000 kuni 15 000 eurot kuus. Need on suured summad. Hea, et omal ajal toetas kaks ettevõtjat meid korralike summadega, lihtsalt seepärast, et neile meeldis Jelena mäng. Ilma nendeta, ma ei tea…“ tunnistab isa.
  • Hetkel kuum
Karl Märka: piirame põhiseadusega riigikapitalismi „Kuidas mitte investeerida: 1001 näidet avalikust sektorist“
Piirame põhiseadusega ära, kui suure osa SKTst võib avalik sektor moodustada, kirjutab Karl Märka arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Piirame põhiseadusega ära, kui suure osa SKTst võib avalik sektor moodustada, kirjutab Karl Märka arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
SASi aktsionäride koosolekust sai täielik kaos
Kui enne eilset lennufirma SAS aktsionäride üldkoosolekut Rootsis oli küsimus, kui vihased on ettevõtte aktsionärid, kelle vara hävitatakse täielikult, kui ettevõtte ümberkorraldamine läheb edukalt, siis see mure kadus peagi.
Kui enne eilset lennufirma SAS aktsionäride üldkoosolekut Rootsis oli küsimus, kui vihased on ettevõtte aktsionärid, kelle vara hävitatakse täielikult, kui ettevõtte ümberkorraldamine läheb edukalt, siis see mure kadus peagi.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Kogemuslugu: kui minu ettevõtte väärtused enam minuga ei ühti
Kuidas edasi, kui ettevõtjana avastad, et õhinaga loodud firma sinuga enam samu tõekspidamisi ei jaga?
Kuidas edasi, kui ettevõtjana avastad, et õhinaga loodud firma sinuga enam samu tõekspidamisi ei jaga?
Sõudmise kaheksapaat kui meeskonnatöö musternäide
Sõudmise kaheksapaadilt on meeskonnatöö kohta nii mõndagi õppida. Kuidas spordimehe sihikindlus ettevõtlusesse edukalt üle viia?
Sõudmise kaheksapaadilt on meeskonnatöö kohta nii mõndagi õppida. Kuidas spordimehe sihikindlus ettevõtlusesse edukalt üle viia?
Uutele sõidukitele hakatakse väljastama keskkonnapasse
Sel kolmapäeval kiitis Euroopa parlament heaks uued ELi eeskirjad, mille eesmärk on vähendada sõiduautode, kaubikute, busside, veoautode ja haagiste heitkoguseid. Ühe uue meetmena nähakse ette uutele sõidukitele keskkonnapasside väljastamist, kirjutavad Logistikauudised.
Sel kolmapäeval kiitis Euroopa parlament heaks uued ELi eeskirjad, mille eesmärk on vähendada sõiduautode, kaubikute, busside, veoautode ja haagiste heitkoguseid. Ühe uue meetmena nähakse ette uutele sõidukitele keskkonnapasside väljastamist, kirjutavad Logistikauudised.
Hullumeelne seiklus: autoga läbi Euroopa ja Aafrika
Ühel päeval tekkis sõpradel hullumeelne idee osaleda rallil, mis viib nad läbi Euroopa ja Aafrika, kirjutavad Lääne-Virumaa Uudised.
Ühel päeval tekkis sõpradel hullumeelne idee osaleda rallil, mis viib nad läbi Euroopa ja Aafrika, kirjutavad Lääne-Virumaa Uudised.
Järgmine Soome ehitusfirma andis pankrotiavalduse sisse
Soome ehitusfirma Puukoti viis reedel kohtusse pankrotiavalduse, ettevõtte käive ulatus alles hiljuti 45 miljoni euroni, kirjutas Kauppalehti.
Soome ehitusfirma Puukoti viis reedel kohtusse pankrotiavalduse, ettevõtte käive ulatus alles hiljuti 45 miljoni euroni, kirjutas Kauppalehti.
Raadiohommikus: nädala ettevaade, Eesti juhtide head ja vead ning kutsehaiguste uus hoog
Äripäeva esmaspäevane raadiohommik võtab lähema vaatluse alla Eesti juhid, uurib, miks kutsehaiguste teema uut hoogu on saamas, näitab börsinädala olulisemaid verstaposte ning markeerib ka kohaliku kapitali Lätti liikumise.
Äripäeva esmaspäevane raadiohommik võtab lähema vaatluse alla Eesti juhid, uurib, miks kutsehaiguste teema uut hoogu on saamas, näitab börsinädala olulisemaid verstaposte ning markeerib ka kohaliku kapitali Lätti liikumise.