Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eesti-Läti tenniseduell: kes on Kontaveidi vastane Läti ime?

    Jelena Ostapenko, 2017. aasta Prantsusmaa lahtiste tennisemeistrivõistluste võitjaFoto: Reuters/Scanpix

    Austraalia lahtiste tennisemeistrivõistluste kolmas ring toob täna suure Eesti ja Läti duelli - vastamisi lähevad Anett Kontaveit (WTA 34.) ja Jelena Ostapenko (WTA 7.).

    Kontaveiti ja Ostapenko kohtumine toimub Eesti aja järgi täna pärastlõunal.
    Anett Kontaveidile hoiab kogu Eesti pöialt, kuid mida on sellest kohtumisest oodata - kes on see Riias sündinud tennise imelaps Jelena Ostapenko, kes on olnud ka Kontaveiti paarismängupartner?
    Äripäev kirjutas Ostapenkost mullu 3. juulil, kui ta sai oma esimese Suure Slämi turniiri tiitli, võites Prantsusmaa lahtised tennisemeistrivõistlused. Toome ära osa sellest loost.
    „Mulle tundub, et olen väga võimas ja ma juba sündisin selle võimsusega. Ma pole kunagi paigal istunud, pole suutnud istuda nurgas ja klotsidega mängida,“ tunnistas Ostapenko pärast Roland Garrosi võitu Läti rahvusringhäälingule antud intervjuus. 
    Prantsusmaa lahtistel meistrivõistlustel vapustas 20aastane Riia tüdruk kõiki. Alustades turniiri maailmas 47. reketina, polnud ta mitte üheski prognoosis favoriit. Aga seitse kindlat võitu kahe nädala jooksul, sealhulgas finaalis rumeenlanna Simona Halepi üle, läks Roland Garrosi ja kindlasti Läti spordiajalukku.
    Läti meedia kirjutas suvel, et Jelena puhul on tegemist läbi ja lõhki „Läti tootega“, alates viiendast eluaastast on ta tennisega tegelenud, treeninud ainult Riias ja vaid oma ema Jelena Jakovleva käe all, kes ei lasknud oma tütre juurde ühtegi teist juhendajat.

    Põhiõpetaja ja treener on ema Jelena Jakovleva, palju on temaga tegelenud ka isa Jevgeni Ostapenko, endine jalgpallur. Praegu on tema tiimis ka itaallasest agent (kes töötab samal ajal ka maailma esireketi Andy Murrayga).

    Jelenat iseloomustatakse sõnadega maksimalist, töökas, sihikindel ja andekas. Samasugune on ka tema mäng – agressiivne, teatud mõttes jultunud, domineeriv igas olukorras. Lisaks sellele, et ta on füüsiliselt väga vastupidav ja sitke, on ta ka tark – lõpetas väga heade tulemustega Riias gümnaasiumi, kus tema lemmikaineteks olid matemaatika ja inglise keel.Tantsud või tennisEhkki tennisel on tema elus praegu esikoht, on Jelenal muidki hobisid. „Varem tegelesin võistlustantsuga, praegu harrastan seda vaid oma lõbuks, kui olen Riias,“ rääkis Jelena suvises intervjuus. „Teatud vanuseni olin tõsise dilemma ees, kas tants või tennis. 12aastaselt taipasin lõplikult, et tahan tennisega profitasemel jätkata. Ja olen alati tahtnud saada maailma parimaks tennisistiks. Tantsusamme pole ma niikuinii unustanud, sest need annavad jalgadele õige koormuse, aitavad koordinatsioonile kaasa,“ rääkis Jelena Läti meediale.
    Ema elutöö
    Jelena esimene ja ainus treener on ema, kes on alati kõrval, nii kodus kui turniiridel. „Ema tunneb mind kõige paremini, ta teab mu eeliseid ja puudusi. Meil on temaga suurepärane side, mul on temaga väga hea olla. Teine asi on, et vahel tuleb tuua juurde keegi väljastpoolt, aga ikkagi jääb viimane sõna emale. Tegelikult on treenerist ema minu väga suur pluss,“ on Jelena tunnistanud.
    Pool miljonit eurot – umbes sellise summa on vanemad panustanud tütre treenimisse ja ettevalmistusse. Suveks oli Jelena auhinnarahadena kokku teeninud üle 3,1 miljoni euro, lisaks Pariisist saabudes maaletoojalt kingituseks saadud Mercedes-Benz ning Läti riigilt võidu eest saadud preemia, veidi üle 28 000 euro.
     
    Raha jätab külmaks
    Roland Garrosil auhinnarahaks saadud üle kahe miljoni euro Jelenat ei eruta. „Ma ei mängi raha pärast. Mulle meeldib tennis, armastan seda, mulle meeldib elada selles rütmis. Tulevad võidud, tuleb ka raha. Kaks miljonit… parem küsige selle kohta emalt,“ vastas ta. 
    „See spordiala on kallis, pole saladus. Ka pool miljonit on täiesti õige,“ rääkis isa Jevgeni Ostapenko. „Umbes selline summa, isegi enam, on vaja sisse panna, et midagi saavutada. Investeerida on vaja korralikult – lennud ja elamine, treenerid, sparringupartnerid, saalirent, arstiabi, vahendid ja inventar. Laps, kes teeb tennises esimesi samme, saab hakkama ka 100 euroga kuus. Aga hiljem… Profitasemel kulub tennises 100–150 eurot – see on siis juba ühe treeningu hind,“ valgustab isa tagamaid.
    Millal siis tennisemänguga hakkab seda suurt raha teenima? „Kui jõuad maailma 50 parima hulka, siis hakkab tagasi tulema – sponsoritelt ja auhinnarahadelt. Jelena kulud on 10 000 kuni 15 000 eurot kuus. Need on suured summad. Hea, et omal ajal toetas kaks ettevõtjat meid korralike summadega, lihtsalt seepärast, et neile meeldis Jelena mäng. Ilma nendeta, ma ei tea…“ tunnistab isa.
  • Hetkel kuum
Tarmo Tamm: pätile päti palk? Aga äkki ei hakkaks ka õige hõlma!
Pätte on ettevõtjate hulgas marginaalne osa ja nendegi karistamine peab olema vaba juhustest. Pole veel hilja konkurentsiseaduse kavandatud muudatusi prügikasti visata, kirjutab ettevõtja ja riigikogu liige Tarmo Tamm (Eesti 200).
Pätte on ettevõtjate hulgas marginaalne osa ja nendegi karistamine peab olema vaba juhustest. Pole veel hilja konkurentsiseaduse kavandatud muudatusi prügikasti visata, kirjutab ettevõtja ja riigikogu liige Tarmo Tamm (Eesti 200).
Esimesed naised, kes purustasid investeerimismaailmas klaaslae
Kuigi investeerimisvaldkond ja eriti just selle tippladvik kipub olema meeste domineerimise all, ei ole naine investeerimismaailmas enam mingi haruldus. Asjad hakkasid muutuma 1960ndatel ning üha rohkem tuleb juurde nii naisinvestoreid kui ka tippjuhte investeerimisettevõtetes. Ingelinvestor ja Grünfini investeerimisfirma kaasasutaja Triin Hertmann on naine, kes on tehnoloogiaettevõtetes ennast tippu töötanud. Suurema osa oma tööelust ongi Hertmann veetnud kiiresti kasvavates tehnoloogiafirmades, kus on kõigil töötajatel tohutu töökoormus.
Kuigi investeerimisvaldkond ja eriti just selle tippladvik kipub olema meeste domineerimise all, ei ole naine investeerimismaailmas enam mingi haruldus. Asjad hakkasid muutuma 1960ndatel ning üha rohkem tuleb juurde nii naisinvestoreid kui ka tippjuhte investeerimisettevõtetes. Ingelinvestor ja Grünfini investeerimisfirma kaasasutaja Triin Hertmann on naine, kes on tehnoloogiaettevõtetes ennast tippu töötanud. Suurema osa oma tööelust ongi Hertmann veetnud kiiresti kasvavates tehnoloogiafirmades, kus on kõigil töötajatel tohutu töökoormus.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Põlva saunatootja asendas jahtunud turud ühe kliendiga USAs: “Tööd on rohkem kui peaks!”
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Esimesed naised, kes purustasid investeerimismaailmas klaaslae
Kuigi investeerimisvaldkond ja eriti just selle tippladvik kipub olema meeste domineerimise all, ei ole naine investeerimismaailmas enam mingi haruldus. Asjad hakkasid muutuma 1960ndatel ning üha rohkem tuleb juurde nii naisinvestoreid kui ka tippjuhte investeerimisettevõtetes. Ingelinvestor ja Grünfini investeerimisfirma kaasasutaja Triin Hertmann on naine, kes on tehnoloogiaettevõtetes ennast tippu töötanud. Suurema osa oma tööelust ongi Hertmann veetnud kiiresti kasvavates tehnoloogiafirmades, kus on kõigil töötajatel tohutu töökoormus.
Kuigi investeerimisvaldkond ja eriti just selle tippladvik kipub olema meeste domineerimise all, ei ole naine investeerimismaailmas enam mingi haruldus. Asjad hakkasid muutuma 1960ndatel ning üha rohkem tuleb juurde nii naisinvestoreid kui ka tippjuhte investeerimisettevõtetes. Ingelinvestor ja Grünfini investeerimisfirma kaasasutaja Triin Hertmann on naine, kes on tehnoloogiaettevõtetes ennast tippu töötanud. Suurema osa oma tööelust ongi Hertmann veetnud kiiresti kasvavates tehnoloogiafirmades, kus on kõigil töötajatel tohutu töökoormus.
Karmo Tüür: kuriusklikkus saadab ökosurma
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Auto|Piloot. Uus Škodiaq on kohal. Kas nüüd tasub vana sissemaksuks anda?
Niigi äärmiselt ruumikas Škoda Kodiaq sai uue põlvkonnaga veelgi avaram, ent mitte ainult.
Niigi äärmiselt ruumikas Škoda Kodiaq sai uue põlvkonnaga veelgi avaram, ent mitte ainult.
Endine peaarhitekt: ühest Tallinna servast teise võiks jõuda 25 minutiga “Piirkiiruse arutelu on pseudoteema!”
Tallinna linnaruumis pole võimatuid lahendusi ja igal teemal saab leida mõistliku kompromissi, välja arvatud ehk Estonia juurdeehitus Tammsaare parki, rääkis aastatel 2007–2019 Tallinna linnarhitekti ametit pidanud Endrik Mänd Äripäeva raadios.
Tallinna linnaruumis pole võimatuid lahendusi ja igal teemal saab leida mõistliku kompromissi, välja arvatud ehk Estonia juurdeehitus Tammsaare parki, rääkis aastatel 2007–2019 Tallinna linnarhitekti ametit pidanud Endrik Mänd Äripäeva raadios.
Taastuvelektri toodang näitas aasta alguses kasvu
Eesti elektrijaamad tootsid esimeses kvartalis taastuvelektrit 791 gigavatt-tundi ehk 17 protsendi võrra rohkem kui eelmise aasta samal perioodil.
Eesti elektrijaamad tootsid esimeses kvartalis taastuvelektrit 791 gigavatt-tundi ehk 17 protsendi võrra rohkem kui eelmise aasta samal perioodil.