Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tallinna Sadama eksjuhtide asjas on tõde veel kaugel

    Ain Kaljuranna esindaja Paul Keres eelistungil.Foto: Andras Kralla

    Tallinna Sadama eksjuhtide korruptsiooniasjas ei selgu tõde veel niipea – esimese astme otsust on oodata alles kahe aasta pärast, järgneda võivad vaidlustused.

    Täna peeti Harju maakohtus Tallinna Sadama eksjuhtide ja hulga firmade kriminaalasjas eelistung. Kohtu ees on kokku 14 süüdistatavat, neist avalikkuses tuntuimad on Tallinna Sadama endised juhid Allan Kiil ja Ain Kaljurand.
    Asja sisuline arutamine istungitel ei alga veel niipea. Kohtute pressiteenistusest öeldi, et istungid on plaanitud algama järgmise aasta 8. jaanuaril. Lõpuaeg on arvatavasti millalgi 2020. aasta suvel.
    On aga üpris tavapärane, et kriminaalasjades kaevatakse esimese kohtuastme lahendid edasi ringkonnakohtusse. Nii võib arvata, et sadama eksjuhtide protsess venib veel pikki aastaid ning lõplikku tõde ei selgu niipea.
    Tänasel eelistungil esitasid kaitsjad hulga taotlusi. Suuremad taotluseosad olid kriminaalmenetluse lõpetamine, süüdistusakti tagasi prokuratuuri saatmine ning tsiviilhagi menetlusse võtmata jätmine. Kohtumäärust on oodata veebruari viimastel päevadel.
    Kaljuranna esindaja vandeadvokaat Paul Keres rääkis Postimehele, et esitas peamiselt tõendite kogumisega seonduvaid taotlusi. Nimelt on prokuratuur tema sõnul süüdistusaktis fakte moonutanud. "Kui prokuratuur nimme otsib taevast kaelkirjakukujulisi pilvi, siis ta kahtlemata leiab neid. Minu eesmärk on võimaldada kohtul aru saada asjade tegelikust seisust," ütles advokaat Postimehele.
    Tallinna Sadama endist juhatuse esimeest Kaljuranda ja endist juhatuse liiget Kiili kahtlustatakse suures ulatuses altkäemaksu võtmises pikema aja jooksul. Altkäemaksu andmises kahtlustatakse kolme inimest ja altkäemaksu andmisele kaasaaitamises veel kolme inimest.
    Kaitsepolitsei pidas Tallinna Sadama juhatuse endised liikmed Allan Kiili ja Ain Kaljuranna kinni 2015. aasta 26. augustil. Samal päeval peeti kinni ka kolm altkäemaksu andmises ja kolm selle vahendamises kahtlustatavat, kuid nemad pääsesid paari päeva jooksul vabadusse. Hiljem on kahtlustuse saanud ka kaks Poola laevatehasega seotud isikut, samuti toimub menetlus Türgi suunal. Kokku on süüasjas 15 kahtlustatavat.
    Riigiprokuratuuri kinnitusel käivitus kriminaalmenetlus Kiili ja Kaljuranna tegevuse uurimiseks küll 2015. aastal, kuid kogutud tõendid annavad alust arvata, et võimalikud korruptiivsed tehingud ulatuvad juba aastasse 2009, on avaldatud varem.
    Kaks kahtlusalust läksid kokkuleppele
    Septembris sõlmisid Tallinna Sadama altkäemaksu asjas kahtlustuse saanud Anna Annikova ja Kaido Tamberg prokuratuuriga kokkuleppe ning mõlemad tunnistati süüdi. Mõlemad olid kohtu ees altkäemaksu võtmise ja rahapesu eest.
    Annikovale ja Tambergile heideti ette Tallinna Sadama endise juhi Ain Kaljuranna altkäemaksu võtmisele kaasa aitamist aastatel 2009-2011 Tallinna Sadama partnerite esindajatelt. Septembris ei andnud Annikova kui ka Tamberg pärast kokkuleppe sõlmimist ajakirjanikele ühtegi kommentaari.
    Prokurör Laura Feldmanis selgitas, et iga kord on Annikova ja Tambergi kaasabil kantud üle konkreente summa, mis on läbi veel ühe äriühingu jõudnud ettevõtete Locatore Group OÜ ja Aka Auto OÜ arvetele. Lisaks on altkäemaksu antud Kaljurannale ka laenuna, sellele on ka Annikova ja Tamberg kaasa aidanud – laenulepinguid vormistanud ja aidanud kasutada pangakontot laenu üle kandmiseks.
    Annikova ja Tambergi osalusel on ka rahapesu toime pandud: Ain Kaljuranna ebaseaduslike tulude päritolude ja tegeliku omaniku varjamine, kasutades selleks jällegi firmasid Aka Auto ja Locatore Group. "Nende äriühingute majandustegevusest laekunud varasid on varjatud ja kasutatud Kaljuranna juhtnööride järgi erinevate tema poolt määratud kulutuste katteks," ütles Feldmanis.
    Foto: Andras Kralla
  • Hetkel kuum
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Jeen saavutas 34 aasta madalaima taseme, analüütikud ootavad valitsuse sekkumist
Jaapani jeen langes kolmapäeval 34 aasta madalaimale tasemele, nõrgenedes USA dollari suhtes kuni 151,97-ni, mis on tekitanud turul küsimusi valitsuse sekkumise kohta Jaapani valuuta toetamiseks.
Jaapani jeen langes kolmapäeval 34 aasta madalaimale tasemele, nõrgenedes USA dollari suhtes kuni 151,97-ni, mis on tekitanud turul küsimusi valitsuse sekkumise kohta Jaapani valuuta toetamiseks.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Eestlane tõusis suure Soome börsifirma ärijuhiks
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Läti keskpank tõmbas kasvuprognoosi allapoole
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Kohus nõuab ettevõtjalt äritüli keskel sadu tuhandeid eurosid
Ärimees Priit Kotkase ettevõtetel tuleb kohtuotsusega maksta pea 200 000 eurot ettevõttele, kus ta on teiste omanikega aastaid tülitsenud.
Ärimees Priit Kotkase ettevõtetel tuleb kohtuotsusega maksta pea 200 000 eurot ettevõttele, kus ta on teiste omanikega aastaid tülitsenud.