Millist infot saab osanik osaühingult nõuda?

Riigikohtu otsust ja selle mõju kommenteerib advokaadibüroo COBALT advokaat Artur Knjazev.

Seaduse järgi on kõikidel osaühingu osanikel, sõltumata nende osaluse suurusest, õigus saada osaühingu juhatuselt teavet osaühingu tegevuse kohta ja tutvuda osaühingu dokumentidega. Juhatus võib osaniku nõudest keelduda, kui on alust eeldada, et see võib tekitada olulist kahju osaühingu huvidele. Juhatuse keeldumisel saab osanik nõuda, et tema teabenõude üle otsustaks osanike koosolek või kohus.

Mida ei saa küsida?

Kohtusse on lubatud teabenõudega pöörduda vaid juhul, kui osanik on esitanud teabenõude juhatusele kohtuväliselt, kuid juhatus on kas sõnaselgelt või vaikivalt teabenõude rahuldamisest keeldunud. Seega kohtusse võib pöörduda juhatuse keeldumise korral või kui on selge, et juhatus ei vasta teabenõudele.

Kohtus võib küll teabenõude taotlust täpsustada, kuid lubamatu on esitada küsimusi või taotleda tutvumist selliste dokumentidega, mida äriühingult ei nõutud kohtuväliselt. Seega kohtusse saab pöörduda üksnes samasisuliste küsimusega, millega oli pöördutud eelnevalt kohtuväliselt juhatuse poole.

Kohtus tuleb osanikul sõnastada oma taotlused teabe ja dokumentide saamiseks võimalikult täpselt, kuna kohtulahendi resolutsioon peab olema selge ja kohtutäituri poolt täidetav ka ilma muu lahendi tekstita. Seejuures on üldjuhul piisav, kui osanik taotleb tutvumist lepingudokumentidega, mis on piiritletud kindla aja- ja hinnavahemikuga ning konkreetsete isikutega, kelle vahel on lepingud sõlmitud (nt osaühingu ja juhatuse liikme vahel).