Millist infot saab osanik osaühingult nõuda?

20. veebruar 2018, 11:41
Riigikohus täpsustas oma hiljutises lahendis need olukorrad, millal osanikul on õigus nõuda osaühingult dokumente ja teavet.
https://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20180220/NEWS/180229978/AR/0/AR-180229978.jpg

Oma hiljutises, 14. veebruari lahendis täpsustas riigikohus, millist laadi infot ja dokumente võib osanik osaühingult nõuda ning millal saab osanik esitada need nõuded osaühingu vastu kohtusse.

Riigikohtu otsust ja selle mõju kommenteerib advokaadibüroo COBALT advokaat Artur Knjazev.

Seaduse järgi on kõikidel osaühingu osanikel, sõltumata nende osaluse suurusest, õigus saada osaühingu juhatuselt teavet osaühingu tegevuse kohta ja tutvuda osaühingu dokumentidega. Juhatus võib osaniku nõudest keelduda, kui on alust eeldada, et see võib tekitada olulist kahju osaühingu huvidele. Juhatuse keeldumisel saab osanik nõuda, et tema teabenõude üle otsustaks osanike koosolek või kohus.

Mida ei saa küsida?

Seaduse järgi oleks osanikul justkui õigus mistahes teabele või dokumentidele, juhul kui selle esitamine ei kahjusta oluliselt osaühingu huve. Samas on riigikohus nüüd täpsustanud, et osanikul ei ole õigust teabenõude korras küsida osaühingult ükskõik mida.

Küsida ei saa juhatuse hinnangut mingile olukorrale, nt kas mingi tehing on seaduslik või mitte (selleks on osanikul võimalik taotleda erikontrolli). Samuti ei saaks küsida ka, mida on kavas teha osanike võrdse kohtlemise tagamiseks, ega küsida oletuste või prognoosidega seotud küsimusi.

Nendest riigikohtu seisukohtadest võib järeldada, et osaniku õigus teabele on piiratud objektiivsete andmete saamisega ehk osanik saab küsida reeglina vaid nn faktiküsimusi.

Milliseid dokumente küsida?

Dokumentide osas leidis riigikohus, et osanik ei saa nõuda tutvumist nende dokumentidega, mida ei ole (veel) olemas. Vaidluse korral peab osanik põhistama, et dokument on olemas ehk osanik peab kohtule veenvalt põhjendama, miks selline dokument peaks olemas olema, võttes arvesse iga juhtumi asjaolusid.

Samuti on riigikohus leidnud, et juhatust ei saa kohustada hakata koostama dokumente, mida juhatus muidu koostama ei pea. Kusjuures osanikul ei ole õigust nõuda dokumentide üleandmist talle (nt koopiana), vaid tal on üksnes õigus tutvuda dokumentidega.

Tutvumise koha määramisel peab kohus võtma arvesse nii osaniku kui ka osaühingu põhjendatud huve, üldreeglina võiks tutvumise kohaks olla osaühingu kontor või muu tegevuskoht.

Millal maksab kohtusse pöörduda?

Kohtusse on lubatud teabenõudega pöörduda vaid juhul, kui osanik on esitanud teabenõude juhatusele kohtuväliselt, kuid juhatus on kas sõnaselgelt või vaikivalt teabenõude rahuldamisest keeldunud. Seega kohtusse võib pöörduda juhatuse keeldumise korral või kui on selge, et juhatus ei vasta teabenõudele.

Kohtus võib küll teabenõude taotlust täpsustada, kuid lubamatu on esitada küsimusi või taotleda tutvumist selliste dokumentidega, mida äriühingult ei nõutud kohtuväliselt. Seega kohtusse saab pöörduda üksnes samasisuliste küsimusega, millega oli pöördutud eelnevalt kohtuväliselt juhatuse poole.

Kohtus tuleb osanikul sõnastada oma taotlused teabe ja dokumentide saamiseks võimalikult täpselt, kuna kohtulahendi resolutsioon peab olema selge ja kohtutäituri poolt täidetav ka ilma muu lahendi tekstita. Seejuures on üldjuhul piisav, kui osanik taotleb tutvumist lepingudokumentidega, mis on piiritletud kindla aja- ja hinnavahemikuga ning konkreetsete isikutega, kelle vahel on lepingud sõlmitud (nt osaühingu ja juhatuse liikme vahel).

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
20. February 2018, 11:45

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris Hetkel eetris

Äripäeva raadio viimased saated

Kõiki viimased raadio saated
Otsi:

Ava täpsem otsing