Pankrotis Bauschmidt tangide vahel

Bauschmidti juht ja omanik Mait Schmidt üritas uppuvat ettevõtet saneerida, aga läinud aasta aprillis lõpetas firma pankrotis.  Foto: Andras Kralla
Marge Väikenurm • 14. mai • 7 min
Jaga lugu:

Läinud kevadel ootamatult pankrotiga lõpetanud ehitusfirma Bauschmidt maadleb kümne kohtuvaidlusega. Lisaks on õhus ligi 6 miljonit eurot, mis ähvardab ehitaja võlgu veelgi kasvatada.

Võlgu on pankrotis Bauschmidtil kokku ligi 11 miljonit eurot, võlausaldajaid 100 ringis. Võlg võinuks olla isegi suurem, kuid pankrotipesas õnnestus maha raputada umbes 5 miljonit eurot. Nagu öeldud, siis pea 6 miljonit eurot võib kohtuvaidlustes veel juurde tekkida. Peale selle on aresti all ettevõtte juhi ja omaniku Mait Schmidti kinnistu, sest tema ja firma teiste juhtide ning Bauschmidti vastu läks tee-ehitaja Tref Nord.

Bauschmidtiga samamoodi vaidleva endise tütarfirma K-Most uus omanik Bruno Lill teab Tref Nordi ja Bauschmidti tülist. „Olen kuulnud, et see on äärmiselt tuline,“ sõnas ta. Tref Nord süüdistab endist partnerit põhimõtteliselt omastamises. Mait Schmidti esindav, Tallinna Sadama eksjuhi Allan Kiili ja kirjanik Kaur Kenderi kaitsmisega tuntust kogunud vandeadvokaat Paul Keres teemat ei kommenteeri.

„Meil on tõendid“

Robert Sarv, Tref Nordi kaitsja

Keegi ei lähe rohkem kui poolt miljonit eurot niisama nõudma.

Tref Nordi esindaja, vandeadvokaat Robert Sarv kinnitab, et neil on tõendid. „Keegi ei lähe rohkem kui poolt miljonit eurot niisama nõudma.“

Tref Nordi ja Bauschmidti teed ristusid, kui otsustati ühiselt osaleda Tallinna Kopli trammiliinide hankel, mille nad kaks aastat tagasi võitsid. Lepingu hind ulatus 20 miljoni euroni. Ettevõtted sõlmisid seltsinglepingu, mida kasutatakse näiteks siis, kui ühel firmal ei ole hankel edukaks osalemiseks piisavalt pädevust – Bauschmidt poleks suutnud muu seas asfalti maha panna.

Rahalises mõttes lasus töödest umbes 90% Bauschmidti õlul. Ajaks, kui ettevõte raskustesse vajus, oli Bauschmidt Sarve sõnul punkti pannud 20% töödest.

Tallinna Linnatranspordi ASi juhi Enno Tamme sõnul pidid nad toona Tref Nordi veenma üksinda töid lõpetama, muidu oleks linn pidanud uue hanke korraldama.

Tref Nord lõpetas töö, aga tüli lahvatas seltsinglepingust. Sarv leiab, et Bauschmidt praktiliselt omastas vähemalt pool miljonit eurot seltsingu raha, millega maksis kinni firma muid kulusid.

Tellijalt raha Bauschmidtile

Tallinn tasus otse Bauschmidtile, kes pidi maksma Tref Nordile, alltöövõtjatele ja teistele, ning seltsingu raha eraldi hoidma, rääkis Sarv. Piltlikult öeldes tuli tõsta summa rahakoti ühest sahtlist teise, märkis Sarv.

Sarve väitel pankrotipesas raha ei ole. „Kuna Bauschmidti tegevus oli kahjumlik, kasutasid juhatuse liikmed seltsinguraha teiste arenduste ehitustöödel. Tavakeeles võiks seda nimetada omastamiseks,” lausus Sarv.

Schmidt vaidles vastu. „Ei ole keegi omastanud ühtegi senti. Kõik toimus vastavalt lepingule,“ kinnitas Schmidt, kuid lisas, et ei saa teemat põhjalikumalt kommenteerida. Tema kaitsja Paul Keres sõnas, et pooleli kohtuasju ei ole tavaks kommenteerida. Vaidlust ei ole veel sisuliselt läbi vaatama hakatud.

Kes tõestab?

Asutatud märtsis 2012.

Juhatuse liikmed

Mait Schmidt, Martin Viilep ja Urmas Kaasik

Omanikud

OÜ Schmidt & Sons (Mait Schmidt), Mõttelabor OÜ (Laura Viilep ja Martin Viilep) ja Orcus Grupp OÜ (Siiri Kaasik ja Urmas Kaasik)

Bauschmidt on olnud suurte projektide peatöövõtja, näiteks ehitanud Tallinnas City Residence’i ja Novira Plaza.

Ostis 2015. aastal K-Mosti, mis tegeles 30 aastat tee-, silla- ja tunneliehitusega. K-Mosti endine omanik, Moskvas elav Anatoli Kononenko läks pensionile. Nüüdseks kuulub K-Most Bruno Lille ettevõttele Scada Stores.

Bauschmidti omanikeringist 2016. aastal lahkunud Harly Soppe, Innar Kõvask ja Karmo Pärnoja panid püsti Riser Ehituse.

Enne Bauschmidti asutamist kuulus Mait Schmidtile Nordeconi emafirmas Nordic Contractors 15% aktsiatest.

Sarv leiab, et seltsing lõppes Bauschmidti pankrotiga ja viskab kinda vastaspoolele – käigu nad tõendid välja, kui süüdistus nende hinnangul tõele ei vasta. “Neil oleks justkui palju lihtsam näidata raha ette. Meil on olemas vettpidavad tõendid, et Bauschmidt tekitas seltsinguvara puudujäägi," rääkis Sarv. “Kui Kultuurkapitali juhatuse liige Avo Viiol puudujäägi tekitas, vastutas ta selle eest. Miks peaks praegu teisiti minema?”

 

Schmidt ostis pankrotipesast firma

Enampakkumistel põrus Bauschmidtile kuuluva insenerfirma Stuudio Beeta müük, kuid oksjonil õnnestus lahti saada hoonestusprojektide arendajast Baures, mille ostis Mait Schmidt.

Baurese eest teenis Bauschmidt 15 000 eurot. Äriregistrist selgub, et kustutamishoiatusega firma eest käis raha välja Bauschmidti juhatuse liige ja omanik Mait Schmidt. Baures kuulub nüüd tema ettevõttele International Baltic Golfmarina.

Põhivarast on müümata Vesse tänava kinnistu, mille müügi peatas K-Mosti hagi. Muu vara müügist on laekunud umbes 30 000 ja tagasi on Bauschmidt praeguseks võitnud üle 100 000 euro. Pankrotihaldur panustab sellele, et saab Bauschmidtile tagasi nõuda veel umbes miljon eurot.

 

Jaht juhtidele

Kuna Bauschmidti pankrotipesast on mittepandipidajatest teise järgu võlausaldajatel keeruline raha kätte saada, võttis Tref Nord ette Bauschmidti juhid Mait Schmidti, Martin Viilepi ja Urmas Kaasiku.

Schmidti Nõmme kinnistule pani kohus Tref Nordi kasuks 400 000 euro suuruse hüpoteegi, Kaasiku Viimsis ja Pirital asuvate kinnistute hüpoteek ulatub kokku 80 000 euroni. Viilep pääses leebemalt – ta ei tohi oma Tallinna kinnistuga tehinguid teha. Juhid vaidlustasid riigikohtus vara arestimise.

K-Mosti omanik Bruno Lill tahab ettevõttele tagasi saada kinnistut, mis läks Bauschmidti pankrotipessa.
K-Mosti omanik Bruno Lill tahab ettevõttele tagasi saada kinnistut, mis läks Bauschmidti pankrotipessa.  Foto: Andras Kralla
Bruno Lill, K-Mosti omanik

Minu hinnangul on siis aktsionärid ja võlausaldajad külma saanud.

Kõrval jookseb vaidlus Bauschmidtiga, kellelt tahab Tref Nord pankrotimenetluses tagasilükatud rohkem kui 600 000eurose nõude tunnustamist.

Maakohus andis õiguse Bauschmidtile, aga ringkonnakohus saatis asja terava kriitikaga selle kuu alguses tagasi esimesse astmesse. Nimelt leidis ringkonnakohus, et maakohtu otsus on „olulises ulatuses põhjendamata, vaidluse lahendamiseks olulised asjaolud on esile toomata ja eelmenetluse ülesanded olulises ulatuses täitmata“.

 

Tahab endise tütarfirma pankrotti

Bauschmidt esitas pankrotiavalduse tütarfirma K-Most vastu, kes vaidleb läinud aastast kohtus oma kinnistu Bauschmidti pankrotipessa liigutamise üle.

K-Mosti, endise Baumosti mullu ostnud Bruno Lill ei mõista, kuidas läks läbi K-Mosti Lasnamäe kinnistu liikumine pankrotis Bauschmidtile kohustuste tagamiseks ja ennustas, kuidas ta suhtuks, kui kohus annaks õiguse Bauschmidtile. „Minu hinnangul on siis aktsionärid ja võlausaldajad külma saanud.“

Bauschmidt on siiani kinnitanud, et kinnistu müük oli seaduslik. Bauschmidti pankrotitoimkonna liikme Andres Hermeti sõnul peaks pankrotimenetlus olema kiire ja majanduslikult otstarbekas, aga ei ole seda, kui pankrotipesa vastu hagiavaldused tulevad. „Menetlus ongi praegu osaliselt pidurdunud seoses endise tütarfirma K-Mosti esitatud ja toimkonna arvates täiesti alusetu hagiga.“

Võlad kasvavad

Kui kohus leiab, et tehinguga on kõik korras, siis kohustused ületavad mitmekordselt K-Mosti varasid, tõdes Bruno Lill. Võlgu on ettevõttel kuhjunud poole miljoni euro ringi, maksuvõlg ulatub pea 192 000 euroni. Kinnistuta on K-Mosti vara väärtus 100 000 eurot.

Võiks leida investori, kes K-Mosti võlgadest päästaks, aga mida investor vastu saaks? „Investorile on praegu pakkuda vaid ajalugu ja head toredad referentsid. Päris pool miljonit eurot need väärt ei ole,“ lausus Lill.

Lillel olid mullu suured plaanid, kuid praegu tahab ta K-Mosti saneerimist. Maa- ja ringkonnakohus saneerimiseks põhjust ei näinud, kuid Lill loodab, et riigikohus suhtub teisiti. Bauschmidti pankrotihaldur Veli Kraavi tegi eelmisel nädalal Lillele vastukäigu – nõuab K-Mosti pankrotti.

"Ei vastuta"

Bauschmidtiga veab vägikaigast ka Vana-Kalamaja arenduse taga seisev Jensen Holding. „Lepinguid tuleb täita ning nende rikkumisel tuleb vastutada, mitte nagu Bauschmidt, kes tahab vastutusest täielikult vabaneda,” ütles Jensen Holdingu juht Priit Vare.

Jensen Holding pöördus Vare sõnul kohtusse nõude tunnustamiseks, kuna kannatas sadades tuhandetes eurodes kahju. Kraavi sõnul tahab Jensen Holding põhjendamata nõudega hoopis oma võlast vabaneda.

Vare nii ei arva. „Jenseni kahju on kordades suurem väidetavast võlast Bauschmidti ees ja Jensen tasaarvestas Bauschmidti nõude, mistõttu võlga ei ole.“

 

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt