Kaupmehed on raskes olukorras

Foto: Andras Kralla
Jaga lugu:

Üha tõusvad tarbijahinnad asetavad kaupmehed keerulisse olukorda - selleks et käibe säilitamise nimel võidelda nii kohapealsete kui piiritaguste konkurentidega, tuleb korraldada sooduskampaaniaid ning arvestada seejuures üha kallineva kütuse ja alkoholiga.

„Sel aastal on tarbijahinnad kallinenud 3 protsendi võrra ning väga suur mõju on siinkohal kütusel ja alkohoolsetel jookidel,“ tõdes statistikaameti juhtivanalüütik Viktoria Trasanov Äripäeva raadio saates „Arvude taga.“ Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing lisas, et deflatsiooni periood on tänaseks läbi. „Varem oldi harjutud, et palgad tõusevad, aga hinnad ei tõuse, 2017. aastal hakkasid tõusma ka hinnad ning need leibkonnad, kel eelarvest suure osa moodustab näiteks kütus, avastasid, et palju tuleb tanklatesse ära anda,“ rääkis Josing.

Ta lisas, toit ja autosõit, mille hindadele on sisendiks kütus, on inimese jaoks sundkulud, millest pole võimalik loobuda. „Vähemteenija peab kaubagrupi sees odavamaid tooteid otsima – näiteks vahetama kallima singi odavama vastu,“ viitas Josing võimalikule mõjule, millega jaekaupmees tarbijakäitumise puhul arvestama peab. „Samuti on variant, et oma ostud tehakse odavamast poest, eks tarbija ole ratsionaalne,“ vihjas ta sellele, et kallimatel jaekettidel võib tulevikus klientuur väheneda.

Ehitusmaterjalid surve all

Nii mõjutab hinnatõus Josingu hinnangul kogu kaubanduse seisundit. „Sooduskampaaniaid on rohkem ning mind huvitab eriti see, mis hakkab saama ehitusmaterjalide valdkonnas,“ tõi Josing välja ühe raskustesse sattuda võiva sektori. Tema sõnul korraldavad ehitusmaterjalide müüjad juba praegu sagedasi sooduskampaaniaid. „Tunnetatakse, et hinnatõus hakkab käibekasvu pidurdama ning seetõttu on mõnel iga nädalavahetus kaup 30 protsenti odavam,“ ütles Josing.

Ehitusmaterjalide turgu mõjutab ka fakt, et alkoholi- ja kütuseaktsiisitõus on peletanud mitmed kliendid Lätti, kes ostavad sealt ühtlasi ka kõike muud. „Ehitusmatejale on hakatud päris palju Lätist ostma ning seega peavad meie kaupmehed sooduskampaaniatega aktiivsemad olema,“ kinnitas Josing. Tema sõnul on tarbija kindlustunne jaekaubanduse osas vajunud alla keskmise. „Eks see hinnatõus mõjutab, teisalt on jaekaubanduses meeletu konkurents,“ nimetas ta veel ühe kaupmehi mõjutava teguri.

Jaekaubanduses kasvavat konkurentsi lubab ennustada ka fakt, et kaubanduspinda tekib kiiresti juurde. „Vanasti tuli see väikekaupluste arvelt, kuid nüüd on struktuur muutunud ja üks kett konkureerib teisega,“ selgitas Josing. „Tallinnasse tuleb küll inimesi juurde, kuid Võru, kus on samuti kõik kaubandusketid peale Prisma esindatud – kuidas nemad talvel hakkama saavad,“ esitas Josing retoorilise küsimuse.

Sõltume maailmaturust

Tarbijahinnaindeksis olevate toidu hindade muutuse taga näeb Josing maailmaturul toimuvat. „Näiteks praegu on Brasiilias suur suhkru saak, mis lööb hinna madalale ka meil – peame arvestama, et Eesti pole hinna tegija, vaid sõltub maailmaturu hinnast,“ rääkis ta.

Lisaks on praegune hinnatõus tingitud sellest, et meie hinnad olid sarnaselt teistele Euroopa Liidu värsketele liikmesriikidele maailmaturu hindadest madalamad. „Kui vaatame piima ja liha kokkuostuhindasid, siis meil on volatiilsus suurem – meil pole „rasvakihti“, et hinda stabiilsena hoida ning igasugune muutus kandub kohe lõpptarbijani,“ nentis Josing. „Meil on ettevõtjate kapitaliseeritus lihtsalt väiksem ning see on ka väikese riigi fenomen.“

Maailmas toimuvast sõltub ka paljudele kaupadele sisendiks olev kütuse hind. „Kütuse hinna muutus on kõige raskemini hinnatav – maailmas on praegu palju protektsionismi kasvu, kuid tundub, et suurem hinnatõus on üle,“ prognoosis Josing.

Lisaks mõjutab Eesti hindasid ka konkurentsi olemasolu ning näiteks riiete vallas on Eesti kaupmehed selle koha pealt heal positsioonil. „Meil maksavad riided üle Euroopa keskmise,“ tõdes Trasanov. „Konkurents on väiksem kui kusagil Saksamaal ning ka sisseostetavad kogused on väikeriigi puhul väiksemad,“ põhjendas ta seda, miks meil on võimalik riiete eest ka tulevikus hinda küsida.

Vedajaks aktsiisikaubad

Nii tarbijate kindlustunde vähenemist kui sektoriülest Lätis ostlemist põhjustavad ka hiljuti kiires tempos tõusnud aktsiisid kütusele ja alkoholile. „Siin on väga selge seos - kindlustunde uuringus küsime, mida tarbija arvab näiteks enda pere ja riigi majanduslikust olukorrast 1 kuu pärast, samuti laseme tal anda hinnangu, mis saab tema säästudest,“ kirjeldas Josing metoodikat. „Hinnang pere majanduslikule olukorrale langeb aga nendel kuudel, kui räägitakse ükskõik millistest hinnatõusudest – see juhtus nii siis, kui räägiti elektrituru avanemisest, kui siis, mil valitsus tõstis aktsiise.“

Samuti meelitab alkoholi hinnaerinevus Eestis ja Lätis inimesi lõunanaabrite juurde ostlema. „Kolmandik alkoholist ostetakse Lätist, meie uuringust selgub, et keskmine eestlane saab oma netopalga eest sealt 700 liitrit õlut ja 80 liitrit viina,“ tõi ta näite. „Osade inimeste jaoks alkohol hoopis piirikaubanduse tekkega odavnes ning kui algselt mõjutas piirikaubanduse teke vaid piirkondi Lõuna-Eestis, siis nüüd nihkub mõju juba teatud kaubagruppides ka Tallinnasse – Lätis külastamine on nagu Lotemaal käimine, pannakse seltskond kokku ja minnakse aega veetma ning tuuakse ka teistele.“

Hinnaerinevuse vähenemist Eesti ja Läti vahel aga Josingu hinnangul tulevikus loota ei ole, mis tähendab, et see jääb siinseid kaupmehi mõjutama pikaks ajaks. „Lätlased kaaluvad aktsiisitõusu ära jätmist – nad ei saa neid tõsta, sest Lätil on alkoholi salaturg palju keerukamas seisus kui meil ning kui seal hinnad tõuseks, hoogustuks salaturg,“ rääkis Josing põhjustest. „Lisaks on lätlaste ostuvõime madalam – tõstetakse nii palju, et kohalik selle alla neelab, aga eestlane ikka ostmas käib.“

Samuti pole nüüd enam kasu ka sellest, kui Eesti otsustaks aktsiise langetada. „Jaehind ei alane kindlasti nii palju kui alandatakse aktsiise,“ oli Josing veendunud. „Hinnatõus on alati kiirem kui langetamisest tulenev mõju ning ka jaekaupmees võtab osa endale,“ lisas ta. Keeruline oleks aktsiisilangetuse tulemusena tagasi saada ka Soome alkoholiturismi. „Alati tuleb võrrelda kontekstis ning kui vaadata, palju saab oma palga eest viina eestlane ja kui palju soomlane, siis eestis on viin kallim,“ märkis Josing.

Maksureform ei päästa

Kuigi sellest aastast rakendus tulumaksureform, mis jätab vähem teenivatele inimestele kõrgema tulumaksuvaba miinimumi tõttu rohkem raha kätte, pole see raha turule ning kaupmeesteni jõudnud. „Päris suur hulk inimesi pole seda soodustust kasutanud ning on loobutud arve pidamisest, sest ei suudeta oma sissetulekuid prognoosida,“ rääkis Josing. „Praegu võib riigi käes olla ligi 30 miljonit inimeste käest saadud krediiti,“ arvas ta.

Enammakstud tulumaks tagastatakse tarbijale küll järgmisel aastal, kuid see ei pruugi esmatarbekaupade turule jõuda. „Jõukamate puhul liigub raha pigem reisimisse, autodesse või mujale,“ nentis Trasanov. „Pigem tuleb muretseda sellepärast, et mitmed madala sissetulekuga pered võivad seista probleemi ees, et raha tuleb tagasi maksta,“ viitas ta veel ühele probleemile, mis kaubandusest veelgi raha välja võib tõmmata.

Saadet "Arvude taga" toetab statistikaamet. Kõiki saateid saat kuulata siit.

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt