Kaupmehed on raskes olukorras

„Sel aastal on tarbijahinnad kallinenud 3 protsendi võrra ning väga suur mõju on siinkohal kütusel ja alkohoolsetel jookidel,“ tõdes statistikaameti juhtivanalüütik Viktoria Trasanov Äripäeva raadio saates „Arvude taga.“ Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing lisas, et deflatsiooni periood on tänaseks läbi. „Varem oldi harjutud, et palgad tõusevad, aga hinnad ei tõuse, 2017. aastal hakkasid tõusma ka hinnad ning need leibkonnad, kel eelarvest suure osa moodustab näiteks kütus, avastasid, et palju tuleb tanklatesse ära anda,“ rääkis Josing.

Ta lisas, toit ja autosõit, mille hindadele on sisendiks kütus, on inimese jaoks sundkulud, millest pole võimalik loobuda. „Vähemteenija peab kaubagrupi sees odavamaid tooteid otsima – näiteks vahetama kallima singi odavama vastu,“ viitas Josing võimalikule mõjule, millega jaekaupmees tarbijakäitumise puhul arvestama peab. „Samuti on variant, et oma ostud tehakse odavamast poest, eks tarbija ole ratsionaalne,“ vihjas ta sellele, et kallimatel jaekettidel võib tulevikus klientuur väheneda.

Nii tarbijate kindlustunde vähenemist kui sektoriülest Lätis ostlemist põhjustavad ka hiljuti kiires tempos tõusnud aktsiisid kütusele ja alkoholile. „Siin on väga selge seos - kindlustunde uuringus küsime, mida tarbija arvab näiteks enda pere ja riigi majanduslikust olukorrast 1 kuu pärast, samuti laseme tal anda hinnangu, mis saab tema säästudest,“ kirjeldas Josing metoodikat. „Hinnang pere majanduslikule olukorrale langeb aga nendel kuudel, kui räägitakse ükskõik millistest hinnatõusudest – see juhtus nii siis, kui räägiti elektrituru avanemisest, kui siis, mil valitsus tõstis aktsiise.“

Samuti meelitab alkoholi hinnaerinevus Eestis ja Lätis inimesi lõunanaabrite juurde ostlema. „Kolmandik alkoholist ostetakse Lätist, meie uuringust selgub, et keskmine eestlane saab oma netopalga eest sealt 700 liitrit õlut ja 80 liitrit viina,“ tõi ta näite. „Osade inimeste jaoks alkohol hoopis piirikaubanduse tekkega odavnes ning kui algselt mõjutas piirikaubanduse teke vaid piirkondi Lõuna-Eestis, siis nüüd nihkub mõju juba teatud kaubagruppides ka Tallinnasse – Lätis külastamine on nagu Lotemaal käimine, pannakse seltskond kokku ja minnakse aega veetma ning tuuakse ka teistele.“

Hinnaerinevuse vähenemist Eesti ja Läti vahel aga Josingu hinnangul tulevikus loota ei ole, mis tähendab, et see jääb siinseid kaupmehi mõjutama pikaks ajaks. „Lätlased kaaluvad aktsiisitõusu ära jätmist – nad ei saa neid tõsta, sest Lätil on alkoholi salaturg palju keerukamas seisus kui meil ning kui seal hinnad tõuseks, hoogustuks salaturg,“ rääkis Josing põhjustest. „Lisaks on lätlaste ostuvõime madalam – tõstetakse nii palju, et kohalik selle alla neelab, aga eestlane ikka ostmas käib.“

Samuti pole nüüd enam kasu ka sellest, kui Eesti otsustaks aktsiise langetada. „Jaehind ei alane kindlasti nii palju kui alandatakse aktsiise,“ oli Josing veendunud. „Hinnatõus on alati kiirem kui langetamisest tulenev mõju ning ka jaekaupmees võtab osa endale,“ lisas ta. Keeruline oleks aktsiisilangetuse tulemusena tagasi saada ka Soome alkoholiturismi. „Alati tuleb võrrelda kontekstis ning kui vaadata, palju saab oma palga eest viina eestlane ja kui palju soomlane, siis eestis on viin kallim,“ märkis Josing.

Kuigi sellest aastast rakendus tulumaksureform, mis jätab vähem teenivatele inimestele kõrgema tulumaksuvaba miinimumi tõttu rohkem raha kätte, pole see raha turule ning kaupmeesteni jõudnud. „Päris suur hulk inimesi pole seda soodustust kasutanud ning on loobutud arve pidamisest, sest ei suudeta oma sissetulekuid prognoosida,“ rääkis Josing. „Praegu võib riigi käes olla ligi 30 miljonit inimeste käest saadud krediiti,“ arvas ta.

Enammakstud tulumaks tagastatakse tarbijale küll järgmisel aastal, kuid see ei pruugi esmatarbekaupade turule jõuda. „Jõukamate puhul liigub raha pigem reisimisse, autodesse või mujale,“ nentis Trasanov. „Pigem tuleb muretseda sellepärast, et mitmed madala sissetulekuga pered võivad seista probleemi ees, et raha tuleb tagasi maksta,“ viitas ta veel ühele probleemile, mis kaubandusest veelgi raha välja võib tõmmata.

Saadet "Arvude taga" toetab statistikaamet. Kõiki saateid saat kuulata siit.