Kristjan Pruul • 18 oktoober 2018

Börsifirma tütarettevõttes koguvad jõudu streigituuled

Meremeeste ametiühingu liider Jüri Lember tahab TS Laevade madrustele sektoriga võrreldavat palka, TS Laevad leiab, et läbirääkimistel pole kombeks streikidega ähvardada.  Foto: Andras Kralla

Eesti riigile kuuluva ja osaliselt börsile viidud Tallinna Sadama tütarettevõtte TS Laevade ja laevapere ametiühingu liikmete vahelised palgaläbirääkimised lõppesid teisipäeval riikliku lepitaja juures.

Juhatus süüdistab meremehi streigiks valmistumises ning meremehed juhatust vassimises ja venitamises.

Kui avalikkusele teatas TS Laevad, et meremeeste ametiühinguga (EMSA) lõpetati läbirääkimised "üha uute ja uute nõudmiste kerkimise tõttu", siis laevaperele toodi Äripäevale teadaolevalt selgituseks, et kahtlustatakse streigiks ettevalmistumist.

Ka Tallinna Sadama kõneisik Sirle Arro kinnitas, et üks põhjus oli asjaolu, et laevades jagati streigijuhendeid.

Eestis üleöö streiki korraldada ei saa ja enne seda peavad olema lõppenud muud läbirääkimisvõimalused. Sealhulgas siis riikliku lepitaja juures peetavad kõnelused. Ja meremeeste ametiühingu esimehe Lemberi sõnul pole ilma teatava streigivalmiduseta mõtet läbirääkimisi alustatagi.

"Võimaliku seadusliku aktsiooni kohta ei saa olla muud vastust kui jah. Iseküsimus on, millise streigi mooduse me valime. Muidu pole mõtet üldse läbirääkimisi alustada," ütles ta.

Ametiühing ise esitas riigifirmale kolm põhilist nõudmist: EMSA tunnistamine töötajate esindajana, töötajate palga inflatsioonist kiirem (üle 3,5%) tõus ja teiste laevaperedega sarnane, ligi 74 000 euro suurune kindlustus.

Pane tähele!

EMSA tahab TS Laevade madruste palga viia teiste sektori ettevõtete palgatasemele lähemale.

TS Laevad ei soovi end rahvusvaheliste laevadega võrrelda ja peab suurt palgatõusu riigiga seotud pikaajalise lepingu tõttu võimatuks.

EMSA küsis madrustele 84 euro suurust palgatõusu, TS Laevad pakkus 14 eurot.

Läbirääkimised lõppesid riikliku lepitaja juures – TS Laevad leidis, et partnerid valmistusid streigiks, EMSA leidis, et partnerid venitasid ja vassisid.

Palgakäärid on suured

Suur osa palgavaidluse õigustustest põhineb sellel, et üks osapool soovib võrrelda praamidel töötavate inimeste palku lähipiirkonna palkadega, teine aga sektoriga üldiselt. "TS Laevad täidab kõiki seadustest ja töölepingutest tulenevaid kohustusi ning kõikidele töötajatele on tagatud kaasaegsed töö- ja olmetingimused. Brutotöötasu algab parvlaevadel Eesti keskmisest palgast, mis on oluliselt kõrgem Hiiu maakonna ja Saare maakonna keskmisest töötasust," ütles TS Laevade juht Jaak Kaabel.

EMSAt jutt Hiiu ja Saare maakonnast suuremat ei morjenda, sest nemad võrdlevad palku teiste kollektiivleppega kaitstud töötajatega: kui praegu teenivad madrused tavaliste kuutundide pealt 842 ja pootsmanid 1095 eurot, siis teistes EMSA sõlmitud lepingutes on madruste palgad vähemalt poole suuremad. Tunnipalgaks arvestatuna siis TS Laevades 5 eurot tunnis ja mujal 7,7–9,3 eurot tunnis, vastas Lember. Viimase pakkumisega küsis EMSA TS Laevade madrustele juurde 84 ja pootsmanidele 118 eurot kuus.

Tallinna Sadama seisukohast on TS Laevad erandlikus seisus võrreldes teiste, näiteks rahvusvahelisi vedusid korraldavate laevandusettevõtetega. "TS Laevad on regionaalne ettevõte ja meie tulu on fikseeritud kaheksa-aastases halduslepingus. Veo marginaalile on seatud piirid, mida ettevõtte ületada ei tohi," ütles Kaabel.

Süüdistused saavad hoogu

Tallinna Sadam leiab, et EMSAga on raske läbirääkimisi pidada, sest viimane muudab pidevalt meelt ja tuleb lagedale uute nõudmistega. Äripäevale teadaolevalt kirjutas oktoobris TS Laevade juht nördinult EMSA-le, et kui tollel oli veel augustis seisukoht, et ühel meelel ei olda kolmes punktis (EMSA positsioon lepingus, kindlustuskatted, tarbijahinnaindeksi määr), siis septembris oli oli ettepanekuid ehk muudatusi tehtud 27 punktis, mis viis läbirääkimised juhatuse hinnangul 1,5–2 kuud ajas tagasi.

EMSA leidis seevastu, et tööandja väited ei lähe kokku tegelikkuses aset leidnud sündmustega ja tegelikkuse moonutamise taha püütakse peita teovõimetust: need kolm punkti olid lihtsalt lähtepunktid, mida tunnustamata ei ole mõtet läbirääkimistega üldse jätkata.

Nende sõnul oli TS Laevad pakkunud palgatõusu, mis võrduks poolega inflatsioonist, 14,3 eurot kuus teeks see madrusele juurde, kelle reaalpalk selle käigus lihtsalt väheneks. Ka nimetas ametiühing tööandja pakutud kindlustussummade suurust töötajate narrimiseks.

Ka Äripäevale ütles Lember, et väide uutest nõudmistest ei vasta lihtsalt tõele. "Ei tea, miks nad selle välja mõtlesid, kas see on neil enda õigustuseks või ...," rääkis Lember, kelle sõnul on kevadest saadik olnud laual üks ja sama [lepingu]projekt. "Vastupidi, viimase kahe projekti esitamise vahel oli meil 28 sätet, kus tööandja ei olnud nõus vastu tulema, neist 14 me kas jätsime ära või nõustusime tööandja seisukohaga," ütles Lember, kelle sõnul on põhivaidlus ikkagi töötasude üle.

Küll aga käitus tööandja tema sõnul juunikuus ebaeetiliselt, kui pakkus töötajatele 18 punktist koosnevaid hüvesid, et vabaneda kollektiivlepingu sõlmimisest ametiühingu vahendusel.

Kaabel: EMSA tahtis palgatõusu ainult omadele

Äripäevale antud kommentaaris ütles TS Laevade juht Jaak Kaabel, et ametiühingu nõudmised olid põhjendamatud ning oleks puudutanud ainult EMSA liikmeid.

"EMSA on läbirääkimiste vältel küsinud väga erinevaid palgatõuse, sh 20protsendiline palgatõus kõikidele EMSA liikmetele. Siinkohal on oluline, et TS Laevad kohtleb oma töötajaid võrdselt – nii neid, kes kuuluvad, kui ka neid, kes ei kuulu ametiühingusse. Me ei saa laiendada hüvesid vaid ametiühingu liikmetele," kommenteeris Kaabel.

Uute, läbirääkimise käigus tõusetunud nõudmiste kohta ütles Kaabel, et ametiühing oli tahtnud palkasid korrigeerida varasemate aastate inflatsiooni võrra, ühe laevaliini töötajate eelistamist teistele ja EMSA esindajate laevade külastamisest mitte etteteavitamist. Samuti nimetas ta üheksat uut punkti, mis oleks tulnud lisada töökeskkonnavoliniku töö korraldamisse.

"Taasavati laevapereliikmetele ja nende sõidukitele tasuta ülesõidu võimaldamine tööajaväliselt ning töörahu mitte tagamine (streigiõigus) kollektiivlepingu kehtimise ajal," loetles Kaabel, kelle sõnul ei saa sellega nõustuda, sest piletitulu kuulub teenuse tellijale, aga mitte ettevõttele TS Laevad, ja streigiõigus oleks ebaproportsionaalne nõue, kui on sõlmitud kollektiivleping, mis streigivõimaluse puhul kaotaks tööandjale suuresti oma mõtte.

Lisaks pidas Kaabel probleemiks, et EMSA usaldusisik ei olnud valitud, vaid ametiühingu nimetatud, ning seda, et EMSA tahtis järgmise, tulevase kollektiivlepingu läbirääkimised avada koheselt pärast käimasolevate läbirääkimiste käigus kollektiivlepingule alla kirjutamist.

Hetkel kuum